Vahel, elu keeristes rännates, leiame end punktist, kus tundub, et kõik on liiga lärmakas, liiga kiire, liiga nõudlik.
Sellistel hetkedel on oluline mõista ühte lihtsat tõde: tõeliseks mõistmiseks ja kasvamiseks peame end aeg-ajalt eemaldama.
Eemale tõmbuda tähendab anduda hetkele, kus saame kuulata oma südame sosinaid ja mõelda mõtteid, mis on päris ja puutumatud välismaailma mürast.
See pole pelgalt põgenemine, vaid pigem teadlik valik – hetk, kus võime leida oma sisemise rahu, selguse ja tasakaalu.
Eemaldumine ei tähenda üksindust; see on dialoog iseendaga, avastamisrännak oma hinge sügavustesse.
Just sellistes pausides, omaette olles, võime avastada kõige sügavamad tõed enda ja ümbritseva maailma kohta.
Sest vahel, just siis, kui me peatume ja lihtsalt oleme, kooruvad lahti elu suurimad saladused ja ilmnevad selgelt need teed, mida meie hinged on alati tahtnud käia.
