Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralisel istungil otsustati mootorsõiduki maksu eelnõusse teha muudatused, mille järgi puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varemalt plaanitud maksuvabastuste asemel sätestatakse puuetega inimestele sihitud toetusmeetmed.
Riigikogu otsustas 15. juulil jätta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) muutmata kujul uuesti vastu võtmata ning määras seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. juuli.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et eelnõule laekunud 374 muudatusettepanekut seoti iga muudatusettepanekute esitaja kohta paragrahvide kaupa kokku 33 muudatusettepanekuks ja rahanduskomisjon tegi omalt poolt eelnõus kolm muudatust. Akkermanni sõnul puudutavad 29. juulil Riigikogu täiskogu istungil teisele lugemisele saadetavad rahanduskomisjoni poolsed eelnõu muudatused ennekõike sotsiaalvaldkonda.
„Nädala alguses toimus erakorraline istung, kus arutasime koos rahanduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi ja Puuetega Inimeste Koja esindajatega Sotsiaalministeeriumi tehtud ettepanekuid, mis puudutasid puuetega inimesi ning mootorsõidukimaksu mõju neile,” selgitas Akkermann
„Rahanduskomisjonis täna heakskiidu saanud eelnõust ei leia enam puuetega inimesi puudutavat maksuerisust, kuid tõusevad mitmed neile suunatud toetused ja kasvab riigi osalus abivahendite soetamisel. Lisaks on plaanis puuetega inimestele maksta ühekordset toetust, et leevendada automaksu ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise jõustumise ajavahet,” sõnas Annely Akkermann.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on puuetega inimeste toetuste tõus ääretult vajalik, kuna suhtelise vaesuse näitajad on puuetega inimestel oluliselt kõrgemad kui ülejäänud elanikkonnal.
„Ükskõik milline maksutõus on haavatavale sihtgrupile raske. On igati tervitatav, et seni ettevalmistamisfaasis olnud puuetega inimeste toetuste suurendamine saab mootorsõidukimaksuga koos juba praegu tehtud. Koos toetuste tõusuga väheneb veel abivahendite omaosalus nii lastele kui ka täisealistele ja tööealised inimesed saavad taotleda soodustusega abivahendeid ilma puude või töövõime langust määramata. Tänu neile muudatustele paraneb abivahendite kättesaadavus ja need jõuavad kiiremini abivajajateni,” ütles Pillak.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse eelnõu järgi igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale (toetus ei sõltu enam funktsiooni kõrvalekaldest). Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.
Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.
Samuti on plaanis 2025. aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.
Rahanduskomisjon kiitis heaks ka muudatusettepaneku puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamiseks abivahendite riigipoolse soodustuse alusena. Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab.
Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi piirmääras 90%. Kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi vajaduspõhiselt 40–90% ulatuses vastavalt abivahendite loetelule.
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu saadetakse Riigikogu täiskogu erakorralistel istungitel teisele ja kolmandale lugemisele 29. juulil. Vastavalt eelnõule on seaduse jõustumine planeeritud 1. jaanuariks 2025, puuetega inimeste igakuised toetused ja abivahendeid puudutavad sätted jõustuksid juunis 2025.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
