Kas me saame oma saatust muuta?

Kas me saame oma saatust muuta, on ajatu ja keeruline, põimides endasse filosoofiat, religiooni, teadust ja isiklikke uskumusi. Sel teemal on arutletud aastatuhandeid, ja siin on üks võimalik lugu, mis seda küsimust käsitleb.

Siin on üks lugu sulle….

Kord elas väikelinnas noormees nimega Jakob, keda kõik pidasid erakordselt andekaks muusikuks. Tema vanemad olid lihtsad töölised, kes vaevu-vaevu ots otsaga kokku said, kuid Jakobi muusikaannet märkasid juba varakult kõik linnakodanikud. Teda peeti eriliseks — keegi, kellele oli saatuse poolt antud kingitus, et saada suureks heliloojaks.

Noorena uskus Jakob kindlalt, et tema tee on ette määratud. Ta töötas usinalt, õppis muusikat ja tegi oma oskuste lihvimiseks kõvasti tööd. Kuid iga kord, kui ta oli saavutamas midagi suuremat, tundus saatuse käsi sekkuvat. Esimene suur tagasilöök tuli siis, kui ta käsi vigastada sai just enne olulist esinemist, mis oleks võinud avada talle uksi maailma tuntud orkestrite ette. Jakob oli sügavalt löödud, kuid ei andnud alla. Ta uskus, et see on lihtsalt järjekordne proovikivi teel tema ettemääratud saatusele.

Aastad läksid ja Jakob töötas erinevates muusikakollektiivides, luues kauneid heliteoseid, kuid tõelist tunnustust ja edu ei tulnud. Ta hakkas kahtlema — kas tõesti on saatuseks lihtsalt püüelda ja mitte kunagi kohale jõuda? Oma kahtluste keskel kohtus Jakob vanema naisega, kes oli kohaliku raamatukogu hoidja. Naine oli lugenud palju raamatuid saatuse ja vaba tahte kohta ning oli jõudnud järeldusele, et inimese saatus pole niivõrd ettemääratud rada, vaid pigem rikkalik maastik võimalustest, millest igaüks võib viia erinevate tulemusteni, sõltuvalt tehtud valikutest.

Jakob ja raamatukoguhoidja veetsid pikki õhtuid filosofeerides ja arutledes, kuni ühel päeval jõudis Jakob arusaamisele, et tema elu pole niivõrd juba kirjutatud lugu, vaid loomisprotsess, milles ta ise oli peamine autor. Ta mõistis, et kuigi mõned asjad on väljaspool tema kontrolli, nagu õnnetu käevigastus minevikus, on siiski palju, mida ta saab kujundada — oma suhtumist, valikuid ja pühendumist oma kirele.

Jakob otsustas, et ei oota enam määratust, vaid loob ise oma saatust. Ta alustas oma muusikakooli, kus õpetas noori sama kire ja pühendumusega, mida oli tundnud muusika suhtes lapsest saati. Aastate jooksul kasvas tema kool tuntud akadeemiaks, kus õpetati armastust muusika vastu ja seda, kuidas igaüks saab luua oma teed elus.

Jakobi lugu õpetab meid, et kuigi me ei saa alati muuta kõiki asjaolusid, mis meie teele satuvad, on meil võime muuta seda, kuidas me neile reageerime ja milliseid otsuseid me teeme. Saatus võib meid viia ristmikule , kuid just meie teeme valiku, millist teed mööda edasi minna. Jakob mõistis, et oma saatuse loomine ei tähenda pelgalt soovitud lõpptulemuse ette kujutamist, vaid ka igapäevast tööd ja valikuid, mis selle poole viivad.

Aastad möödusid ning Jakobi muusikakoolist väljusid paljud andekad muusikud, kes leidsid oma tee maailma suurimatesse kontserdisaalidesse. Jakob ise aga leidis rahulolu teadmisest, et tema panus muusikamaailma oli nüüd mõõdetav tema õpilaste edu ja arenguga.

Vanaduses, kui Jakob istus oma kodu verandal ja kuulas, kuidas tuul paitas puude lehti justkui klaveriklahve, mõistis ta, et saatuse muutmise küsimus on tegelikult valesti esitatud. Ei ole niivõrd küsimust “kas me saame oma saatust muuta?”, vaid pigem “kuidas me oma eluga kooskõlas olles saame oma saatust kujundada?”

Jakobi lugu sai kuulsaks mitte niivõrd tema enda muusika, vaid tema mõju tõttu järeltulevatele põlvedele. Ta õpetas, et kuigi me ei pruugi alati kontrollida igat aspekti oma elus, on meil siiski võimalus valida, kuidas me reageerime erinevatele olukordadele ja kuidas me enda ees avanevaid võimalusi kasutame.

Selles loo moraalis peitubki vastus küsimusele, kas me saame oma saatust muuta. Jah, me saame, kuid mitte alati läbi suurte ja äkiliste muutuste, vaid läbi pideva arengu, läbi väikeste igapäevaste valikute ja otsuste, mis kõik kokku loovad lõuendi, millele meie elu maalitakse. Ja ehkki elu maal võib tunduda mõnikord poolik või ebatäiuslik, on iga pintslitõmme sellel oluline ja määrav, andes meile võimu oma saatuse üle ise otsustada ja seda kujundada.

 

Lisa kommentaar