Eesti poiss Johann sai kolmeaastaselt närvirakuvähi ehk neuroblastoomi diagnoosi ja võitles enne surma selle haigusega üle viie aasta. Lapse surma taustal levib aga taas tervisealane valeinfo.
Eesti Ekspressis ilmus sel nädalal lugu Johannist, kes sai kolmeaastaselt närvirakuvähi ehk neuroblastoomi diagnoosi ja võitles selle haigusega üle viie aasta. Elutee lõpus sai Johann endale pisikese mänguasja ehk murelooma, kellele sosistada kõik oma mured ja hirmud. See mureloom oli ta lähedal ka siis, kui ta viimaks, naeratus suul, suri.
Johann sai parimat ravi, mida tänane meditsiin ja teadus saab pakkuda. Prooviti kõike. Kahjuks aga sellest ei piisanud.
Neid ridu pole kerge kirja panna, sest iga lapse surm on traagiline. Samal ajal ütleks üks teine tervisealase valeinfo levitaja, et see vähk oli lapse enda valik, sest ta tahab suremise kogemust. Kas tõesti? Laps valis elu asemel surma? Kas suuremat idiootsust on üldse võimalik välja mõelda?
Aga nüüd. Kujutate ette, et selle sama tragöödia paistel ilmub välja keegi, kes tuleb ja kirjutab selle loo juurde avalikult: „Kuidas see siis parim ravi küll on?“ Järgneb luul selle kohta, et lapsed sünnivad tervena, aga „süsteem paneb neisse mürgid ja haigused kujunevad mõne aastaga välja, et olla haigla ja arstide jaoks püsiklient“. Lõpetuseks väidab ta, et hoopis vähiravi tapab inimesi. Inimesed loevad ja mõned neist noogutavadki kaasa. Mis sest, et see on valeinfo ja väljamõeldis, millel pole mingit alust, aga kahju on juba tehtud.
Mõistagi on sellise jutu levitaja igasuguse meditsiinilise hariduseta, mida kinnitab ka arvamus, justkui aitaks taolisi surmi vältida vaktsineerimata jätmine ja keha muutmine happelisest aluseliseks … Püha taevas! Uskuda võib ju kõike, aga lapse surma paistel on selliste ideede levitamine eriti küüniline.
Olgu siinkohal välja toodud, et neuroblastoom ei teki „väliste mürkide“ tõttu, vaid on seotud geneetiliste ja arenguliste protsessidega, mis toimuvad juba loote arengu käigus või varajases lapseeas. Ei leidu ühtegi teaduslikku uuringut, mis viitaks põhjuslikule seosele vaktsiinide ja neuroblastoomi vahel. Seda ei saagi olla, sest see pole lihtsalt biokeemiliselt võimalik. Veel kord: neuroblastoomi geneetiline alus kujuneb välja enne sündi, mis hilisemad välised faktorid sisuliselt välistab.
Miks on sellise jutu levitamine lisaks küünilisusele ohtlik? Meditsiinilise valeinformatsiooni uskumine võib viia selleni, et patsiendid ei saa õigeaegset ja vajalikku ravi. Raskes olukorras inimesed on haprad ning nad võivad haarata igast infokillust, isegi sellisest, mis pakub võltslootust. Aga üldjuhul pakuvad sellist võltslootust inimesed, kel on mängus isiklikud ärihuvid, pakkudes „raviks“ mingeid tooteid või teenuseid.
Kui kaua veel lubame sellisel valeinfol takistamatult levida ja teeme näo, justkui ongi hariduseta isehakanud terapeutidel lubatud sellist jama levitada, sest neil on õigus nii uskuda? Kõigel on siiski piir!
Mul on unistus, et sellise tervisealase valeinfo levitamisega kaasneks vastutus. Ja teine lootus põhineb usul, et meie seas on siiski rohkem neid, kes usaldavad teaduspõhist meditsiini ja konsulteerivad kvalifitseeritud tervishoiutöötajatega ning ei toetu kontrollimata väidetele internetis või sotsiaalmeedias. Kõik, mis on kirjas internetis või Facebooki grupis, ei ole lihtsalt tõde.
Loe teisi postitusi SIIT
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
