Erakorralise meditsiini osakonnad ehk EMO-d on loodud selleks, et päästa elusid ja osutada kiiret abi inimestele, kelle tervislik seisund on kriitiline, ootamatu ja vajab kohest sekkumist. Paraku on Eesti haiglate EMO-sid viimastel aastatel koormanud kasvav hulk patsiente, kes pöörduvad sinna põhjendamatult – näiteks kerge külmetuse, kroonilise seljavalu või pikalt kestnud tervisemurega, mis ei ole äkiline ega eluohtlik. See mitte ainult ei pikenda järjekordi, vaid võtab ka aja ja ressurssid ära neilt, kes vajavad tõepoolest kiiret ja otsustavat arstiabi.
Millal on EMO-sse pöördumine põhjendatud?
EMO on mõeldud seisundite jaoks, kus tervise halvenemine toimub kiiresti ning võib lõppeda tõsiste tagajärgedega, kui viivitada abisaamisega. Sellisteks olukordadeks on näiteks:
- ootamatu tugev valu rinnus, mis võib viidata infarktile
- halvatus, kõnehäired või näo viltu vajumine, mis võivad viidata insuldile
- äge hingamisraskus või lämbumistunne
- raske traumaga seotud verejooks, luumurd või peas või kaelal tekkinud vigastus
- mürgistus, keemiline põletus, suitsu sissehingamine või enesetapukatse
- järsk teadvusekadu või segadusseisund
- raske allergiline reaktsioon, sh anafülaksia
- põletused, mis katavad suure kehapiirkonna või on näos, kätel, jalgadel või suguelunditel
Nendes olukordades võib iga minut olla määrav. Kui sul või kellelgi teisel esineb mõni neist sümptomitest, tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi numbril 112 või pöörduda lähimasse EMO-sse.
Millal EMO-sse pöördumine ei ole põhjendatud?
Hoolimata sellest, et EMO uksed on avatud ööpäevaringselt, ei ole see perearsti asendus. Paljud inimesed pöörduvad EMOsse näiteks seetõttu, et neile ei sobi perearsti vastuvõtuajad või nad ei tea, kuhu muidu pöörduda. Mõnikord loodetakse ka kiiremat abi kui perearsti juures. Kuid selline käitumine ei ole jätkusuutlik ning kahjustab kogu tervishoiusüsteemi toimimist.
Järgnevad seisundid ei vaja EMO-t ja nende puhul tuleks esmalt pöörduda oma perearsti või pereõe poole:
- mitmepäevane külmetus või köha ilma hingamisraskuseta
- mõõdukas palavik ilma tõsiste kaasnevate sümptomiteta
- kõhuvalu, mis ei ole tugev ega äge
- nahalööbed, allergilised reaktsioonid ilma hingamisraskuseta
- pikaajalised valud (seljavalu, liigesevaevused)
- krooniliste haiguste jälgimine ja ravimite kohandamine
- vaimse tervise probleemid, mis ei ole akuutse iseloomuga
- haavandid või põletikud, mis ei laiene ega süvene kiiresti
- haigestumised, mille puhul patsient on võimeline ootama perearsti tööpäeva
Kui pole kindel, kas seisund vajab EMO-t, on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220, mis töötab ööpäevaringselt ja kust saab professionaalset nõu.
Põhjendamatu EMO külastus pikendab teiste ooteaega
Erakorralise meditsiini osakonnad töötavad triaažisüsteemi alusel – see tähendab, et patsiente ei teenindata saabumise järjekorras, vaid vastavalt nende seisundi kriitilisusele. Kui EMO-sse tuleb inimene kergemate sümptomitega, peab ta sageli ootama tunde, sest kiiremas seisundis patsiendid saavad eesõiguse. Samas koormab see arste, õdesid ja personali, kes võiksid samal ajal tegeleda nende patsientidega, kelle elu on ohus.
Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja mitmed teised haiglad on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et ligikaudu 30–50% EMO-sse pöördujatest ei vajaks tegelikult erakorralist abi. See on ressursside raiskamine nii aja, raha kui meditsiinilise tööjõu mõttes.
Perearst – sinu esmatasandi tervisekaitse
Perearst on tervishoiusüsteemi esimene ja kõige olulisem kontaktpunkt. Nad tunnevad patsiendi tausta, haiguslugu ja saavad hinnata olukordi kiirelt ja professionaalselt. Enamik tervisemuresid – isegi kui need tunduvad hirmutavad – saab esmalt lahendada perearsti kaudu. Lisaks pakuvad paljud perearstikeskused võimalust pöörduda digitaalselt e-konsultatsiooni teel, mis võimaldab kiiremat reageerimist ja vajadusel ka suunamist eriarstile.
Kokkuvõte: tee teadlik otsus ja aita hoida abi kättesaadavana neile, kes seda kõige rohkem vajavad
Erakorraline meditsiin on elu päästev, kui seda kasutatakse õigesti. Kui pöördud EMOsse kerge tervisemurega, võtad sa koha ja aja ära inimeselt, kellel võib olla vaid minuteid abi saamiseks. Tee teadlik otsus – hindame enda seisundit ausalt ja kasutame olemasolevat süsteemi targalt.
Kui sa kahtled, ära jookse kohe EMO-sse – helista 1220 või pöördu oma perearsti poole. Sinu teadlik käitumine aitab päästa elusid.
Loe teisi postitusi SIIT
About The Author
Discover more from EluLife
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
