Tervis

3 igapäevast harjumust, mis tekitavad stressi ja kuidas neist vabaneda

Janar Keel 3 min read

Stress on tänapäeval üks enimlevinud vaimse ja füüsilise kurnatuse põhjustajaid. Kuigi tihti seostame stressi suurte sündmustega – töökaotus, lähedase kaotus või tervisemured – siis tegelikult peituvad püsiva stressi juured sageli just igapäevastes harjumustes, mida me isegi ei märka. Need väikesed, automaatsed tegevused kuhjuvad ja loovad aja jooksul sisemist pinget, ärevust ning rahulolematust.

Alljärgnevalt vaatame kolme kõige tavalisemat harjumust, mis toidavad stressi – ja kuidas neid teadlikult muuta.

1. Liigne mõtlemine ja enese kritiseerimine

Kas oled kunagi märganud, et mõtled ühte ja sama olukorda pidevalt uuesti läbi? Või et analüüsid iga tehtud otsust, mõeldes, kas see oli ikka õige? Seda nimetatakse ülemõtlemiseks – ja see on üks suurimaid vaimse kurnatuse allikaid.

Samuti kalduvad paljud meist olema iseenda kõige karmimad kriitikud. “Miks ma ei suutnud paremini?” “Ma ei ole piisavalt hea.” Need mõtted ei motiveeri meid, vaid süvendavad ebakindlust ja suurendavad stressi.

Kuidas seda muuta?

Harjuta enesekaastunnet – küsi endalt: “Kas ma ütleksin seda ka oma heale sõbrale?”
Märka, millal jääd mõtteloopidesse kinni, ja too tähelepanu tagasi praegusesse hetke (nt hingamise kaudu).
Kasuta päevikut, et oma mõtteid välja kirjutada – see aitab neid selgemalt näha ja lahti lasta.

2. Liigne ekraaniaeg ja pidev info tarbimine

Nutitelefonid, sotsiaalmeedia, uudised ja teated – kõik see loob katkematu stimulatsioonivoo, mis hoiab meie aju pidevas erksusseisundis. See takistab lõõgastumist, sügavat keskendumist ja une kvaliteeti.

Liigne info tarbimine, eriti negatiivse sisuga uudised või teiste elu jälgimine sotsiaalmeedias, võib tekitada alateadlikku võrdlemist, hirmu ja ülekoormatust. See kõik paneb närvisüsteemi pidevasse “hädaolukorra” režiimi – krooniline stress on tagajärg.

Kuidas seda muuta?

Sea kindlad ajad, millal oled ekraanidest eemal – eriti hommikul ja enne magamaminekut.
Loo “infodieet” – vali teadlikult, mida ja kui palju loed või kuulad.
Proovi vähemalt üks ekraanivaba tund päevas – veeda see aeg looduses, liikudes või oma lähedastega.

3. Kõigele “jah” ütlemine ja enda vajaduste eiramine

Oled sa üks neist, kes ei suuda öelda “ei”, isegi kui sisimas tunned, et peaks? Soov meeldida, vältida konflikti või tunda end vajaliku ja kasulikuna võib viia selleni, et võtad enda kanda rohkem, kui suudad.

Aja jooksul tähendab see vaimset läbipõlemist, väsimust, ärritust ja seda, et sul ei jää enam ressurssi enda jaoks. Kui sa pidevalt teistele olemas oled, aga iseennast unustad, hakkab keha ja vaim sellele märku andma – tihti stressi, unehäirete või rahutuse kaudu.

Kuidas seda muuta?

Alusta väikestest “ei”-dest: kui sa ei jaksa, on täiesti okei keelduda.
Küsi endalt: “Kas see on midagi, mida ma tegelikult tahan teha?”
Planeeri iga nädal enda aega – koht iseendaga on sama oluline kui kõik muud kohtumised.

Kokkuvõte: stress ei teki juhuslikult – ta kasvab harjumustest

Need kolm harjumust – ülemõtlemine, pidev infovool ja enda unustamine – on sageli nähtamatud, kuid mõjuvad sügavalt. Hea uudis on see, et harjumused on muudetavad. See nõuab teadlikkust, väikeseid samme ja otsustavat soovi oma heaolu parandada.

Tee täna esimene samm – vali üks harjumus, mida hakkad tasapisi muutma. Väikeste muutuste kaudu sünnivad suured erinevused.
“🙏 Minu lehe kogu sisu on tasuta, kuid selle loomine nõuab palju aega, hoolt ja südamesoojust. Kui tunned, et soovid minu tööd toetada, saad seda teha 👉 SIIN – Iga väike toetus aitab ja tea, sinu toetus annab mulle jõudu ja inspiratsiooni edasi tegutseda.” Aitäh!.
Loe teisi ennustusi SIIT