
www.janarkeel.eu
Stress on meie igapäevaelu lahutamatu osa, kuid kui see muutub krooniliseks või liiga intensiivseks, võib keha anda meelerahu puudumise kohta märku väga kummaliste signaalidega. Kuigi paljud stressi sümptomid on ilmsed, nagu ärevus või väsimus, on mõned kehaga seotud märgid hoopis vähem teada, kuid ei tohi neid tähelepanuta jätta. Siin on 10 kummalist signaali, mida keha võib saata, kui stress on liialt suurenenud.
- Pidev kõhuvalu või gaasid
Kui olete pidevas stressis, võib see mõjutada teie seedetrakti tööd. Kõhuvalu, gaasid, puhitus või isegi kõhulahtisus on tavalised sümptomid, mis võivad viidata sellele, et olete liigselt mures või ärevil. Stress võib häirida soolestiku normaalset liikumist ja põhjustada kõiki neid ebamugavusi. - Lihaspinged või peavalud
Stress paneb keha pingesse, sealhulgas ka kaela, õlavarre ja lõualiigeste lihased. Sageli võib see põhjustada lõualuu krigistamist, kaela- ja seljavalu või kroonilisi peavalusid. Kui stress kestab pikka aega, võib see viia ka lihaskrampide ja valudeni. - Pidev külmatunne või külmavärinad
Kui stress on väga kõrge, võib keha reageerida külmatunde või külmavärinatega. Seda põhjustab vereringe halvenemine, kuna keha keskendub sisemistele funktsioonidele ja ei suuda hoida normaalset kehatemperatuuri. Kui te tunnete ennast pidevalt külmana, isegi kui ümbritsev õhutemperatuur on soe, võib see olla stressi märk. - Lõputu unetus või vastupidi, liigne unisus
Stress võib segada magamisrütmi, põhjustades kas unetust või liialt suurt väsimust. Kui olete pidevas murekorras, on magamine raskendatud, sest aju ei suuda rahuneda. Teisalt võivad mõned inimesed stressi korral magada rohkem, et vältida oma emotsioonide ja muredega silmitsi seismist. - Jõuetus või väsimus
Kui olete pidevalt stressis, võib keha hakata andma signaale väsimusest, isegi kui te ei ole füüsiliselt väsinud. Stress väsitab vaimselt ja füüsiliselt, mis võib põhjustada alalise kurnatuse tunde. Kui tunnete, et olete kurnatud, kuid ei ole füüsiliselt midagi liiga rasket teinud, võib see olla märk liiga suurest stressist. - Küünte või juuste närimine
Stress võib põhjustada teatud sundmõtteid ja käitumisviise, nagu küünte närimine või juuste sikutamine. Need on kehade viisid murede ja ärevuse maandamiseks, kuid kui seda käitumist ilmneb liiga tihti, võib see viidata sellele, et olete stressiga ülekoormatud. - Nahaprobleemid
Stress võib mõjutada naha seisundit, põhjustades akne, lööbeid või isegi ekseemi. Kui olete stressis, suurendab keha kortisooli taset, mis võib põhjustada naha põletikku ja halvendada naha seisundit. Samuti võib stress põhjustada naha kuivust või punetust. - Südamepekslemine või kiirenenud pulss
Stressi korral tõuseb keha adrenaliin, mis valmistab teid “võitle või põgene” reaktsiooniks. See võib põhjustada südamepekslemist või kiirenenud pulssi, isegi siis, kui te ei tee füüsilist tegevust. Kui see juhtub regulaarselt, tasub mõelda, kas stress on see, mis teie südame tööd häirib. - Suu kuivamine või pidev janu
Stressi ajal võib teie keha muuta vedelikutasakaalu, mis võib viia suukuivuse ja pideva janu tundeni. Kui olete stressis, võib see mõjutada ka teie sülje tootmist, jättes suhu kuiva ja ebamugava tunde. See võib põhjustada ka kurguvalu ja hääle kaotust. - Järsk kaalutõus või kaalulangus
Stress võib mõjutada söögiisu, põhjustades kas ülesöömist või söögiisu täielikku kadumist. Kui olete pidevas mures, võib see viia stressist põhjustatud kaalutõusuni. Samuti võivad ärevuse ja murede tagajärjel tekkida söögiisu vähenemine, mis viib kiire kaalulanguseni.
Kui teie keha saadab ühe või mitu neist kummalistest signaalidest, võib see olla märk, et olete liialt stressis. Oluline on kuulata oma keha ja võtta aega enda eest hoolitsemiseks. Puhkamine, lõõgastumine ja vajadusel professionaalse abi otsimine aitavad taastuda ja tasakaalu leida.