Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldas 2022. aasta andmetel põhineva ülemaailmse raporti antibiootikumide kasutamise kohta. Raportist selgub, et antibiootikumide tarvitamine erineb riigiti kuni kümnekordselt. Sellised piirkondlikud erinevused võivad viidata ühelt poolt liigsele kasutamisele, teisalt piiratud kättesaadavusele.
Antibiootikumid on elutähtsad ravimid, mida kasutatakse bakterite poolt põhjustatud nakkushaiguste ravis. Käsikäes antibiootikumde tarvitamisega toimuvad muutused ka bakterites, kes püüavad antibiootikumi toimele vastu pidada, selle tagajärjel tekivad ravimitele resistentsed mikroorganismid – seda nimetatakse antimikroobseks resistentsuseks (AMR). Kui antibiootikumide kasutamine toimub vastutustundlikult ning õigesti, siis aitab see ohjata resistentsete bakterite teket.
WHO jagab antibiootikumid nende resistentsusriski ja meditsiinilise olulisuse alusel n-ö valgusfoori värvide järgi kolme kategooriatesse (AWaRe klassifikatsioon):
- “Access” ehk rohelisse klassi kuuluvad esmavaliku antibiootikumid (kitsa spektriga, hea ohutusprofiiliga), mida võimalusel alati eelistada
- “Watch” ehk kollasesse klassi kuuluvad teisese valiku antibiootikumid (laia spektriga), sh juhtumid, kui esmavaliku ravimid ei toimi ja nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlikum
- „Reserve“ ehk punasesse klassi kuuluvad reservantibiootikumid, mille kasutamine on põhjendatud vaid kõige raskemate haigusjuhtumite korral (nt mitme antibiootikumi toimele mittealluvate ehk multiresistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonid)
WHO riikide eesmärk on, et vähemalt 70% antibiootikumide kasutamisest moodustaksid Access-kategooria ravimid. Raporti kohaselt kasutatakse aga paljudes riikides liigselt Watch-kategooria antibiootikume, mille osakaalu vähendamist nähakse ühe võimalusena pidurdada AMR levikut. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides on mureks Reserve-kategooria antibiootikumide kättesaadavus, mis on oluline raskete infektsioonide ravis.
Antibiootikumide kasutamine Eestis
Maailma ja Euroopa andmetega võrreldes kasutatakse Eestis antibiootikume keskmisest vähem ja see on hea näitaja. Antibiootikumide mõistlik kasutamine, on tõhusaim meede AMR ohjamiseks.
Aastal 2022 kasutas nii maailmas kui ka Euroopas keskmiselt 18 inimest tuhandest iga päev mõnd antibiootikumi, Eestis aga 13 inimest tuhandest. Oluline on pöörata tähelepanu ravikvaliteedile ning toetada teadlikke ja sihipäraseid valikuid.
Maailma riikidele on seatud eesmärk, et aastaks 2030 peaks vähemalt 70% kasutatavatest antibiootikumidest kuuluma Access-kategooriasse. Eestis oli see näitaja 2022. aastal 64%, mis näitab, et teema vajab jätkuvalt tähelepanu ja arendamist.
WHO toob Eestit eeskujuks
Nii riiklikud, piirkondlikud kui ka ülemaailmsed seireandmed antibiootikumide kasutamise kohta on väga olulised. WHO seireprogrammiga GLASS (Global Antimicrobial Resistance and Use Surveillance System) on liitunud 90 riiki üle maailma (42% maailma riikidest). Siiski ei suuda kõik neist tagada järjepidevaid ja täielikke andmeid ravimikasutuse kohta. Eesti on üks neist 60 riigist, kelle andmed jõudsid WHO GLASSi 2022. aasta raportisse.
Eesti andmekogumissüsteemi peetakse usaldusväärseks ja läbipaistvaks. 2023. aastal kutsuti Eestit jagama oma kogemusi WHO-le. Koos veel üheksa riigiga toodi Eesti esile kui toimiva andmekogumissüsteemiga riik, kelle kogemus võib olla eeskujuks neile, kelle süsteemid on alles kujunemisjärgus.
GLASS
Raport on osa WHO ülemaailmsest antimikroobse resistentsuse ja kasutamise seiresüsteemist (GLASS), mis koondab andmeid alates 2016. aastast. WHO GLASS kirjeldab inimtervishoius toimuvat, ent oluline on märkida, et AMR ohjamiseks on samavõrd olulised ka loomatervishoid ning keskkond ehk nn Üks Tervis lähenemine.
Raportiga “Global Antimicrobial Resistance and Use Surveillance System (GLASS) report. Antibiotic use data for 2022” saab tutvuda SIIN.
Vaata ka:
Global AMU andmepaneelilt saab ülevaate riikide antimikroobsete ravimite kasutusest aastatel 2016–2022.
WHO AWaRe antibiootikumiraamat – juhend antibiootikumide mõistlikuks ja ohutuks kasutamiseks.
