Näiteks jääb Elroni rongides ämbrite ja moppide olemasolu kontrollimise nõue tühjaks ning suitsuruumide sildi suuruse kontrollimine ei ole enam vajalik.
Sotsiaalministeerium on samuti otsustanud vähendada tervisevaldkonnas vananenud nõudeid ja lubade väljastamist. Näiteks ei pea terviseamet enam kontrollima, kas Elroni rongides on mopid, kummikindad ja ämbrid.
Majutusteenuste tervisekaitsenõuete järelevalvet samuti vähendatakse. Kõrvaldatakse kontroll käterätikute arvu või õhu värskuse üle majutusasutustes, ja majutusele kehtestatud nõuded leevendatakse.
Suitsuruumide järelevalve väheneb – edaspidi ei kontrollita enam õiget tähistust ega sildi suurust. Samuti kaob terviseohutuse hindamine lasteaedades, koolides ja hooldekodudes, mis on juba tegutsemas.
Omavalitsused ei pea enam terviseametile esitama mürakaartide aruandeid, piisab, kui need avaldatakse omavalitsuse veebilehel.
Valitsus kiitis heaks tarbijakaitseseaduse muudatused, mille kohaselt saavad ettevõtjad alates järgmisest aastast õiguse loobuda paberil ostukviitungite ja arvete väljastamisest, kui ostja seda ei soovi.
Jäätmeseadusesse on lisatud muudatusi: ei ole enam vajalik jäätmeluba, et ringlusse võtta kuni ühe tonni biojäätmeid aastas. Ettevõtted võivad neid ise kompostida või muul viisil ringlusse võtta. Samuti kaob kohustus registreerida jäätmeveopiirkonnas kohaliku omavalitsuse juures, kui on olemas üldine jäätmeveo registreering.
Muudatused atmosfääriõhu kaitse seaduses tähendavad, et väikeste katelde kohta ei pea enam riigile andmeid esitama ega õhusaasteluba taotlema.
Jahiseaduse muudatusega muutuvad jahiload digitaalseks ning jahimehed saavad vaadata, kellel on õigus samas piirkonnas jahti pidada.
Keskkonnaseadustiku muudatus muudab, et keskkonnaloa taotleja ei pea enam korraldama avalikku arutelu, kui osapooled ei nõua.
Looduskaitseseadusesse on tehtud mitmeid muudatusi. Näiteks väheneb ranna- ja kaldaalale liidetav ehituskeeluvöönd ning omavalitsused saavad otsustada, kui kaugele veekogust tohib ehitada. Samuti ei osta riik enam maad, kui omanik teadis, et see kuulub looduskaitse alla.
Maapõueseaduse muudatus lihtsustab kaevandamisloa saamise protsessi – seda ei pea enam kooskõlastama ministriga ning loa saamine lüheneb 30 päeva võrra.
Tööstusheite seadusesse on sisse viidud muudatused, mille kohaselt ei ole vineeri suuremahulisel tootmisel enam vajalik kompleksluba, ning suurtootmised ei pea enam säilitama loaga seotud andmeid üle viie aasta.
Veeseadusesse lisatakse muudatused, mille järgi veekogude süvendamiseks ega pinnase ladustamiseks ei ole enam keskkonnaluba vaja, piisab registreeringust. Karbi- ja vetikakasvatusel meres on vajalik vaid registreering, kui tootmismaht ei ületa sada tonni.
Põllumeestel on õigus ladustada loomasõnnikut kohe pärast e-teatise esitamist, mitte enam kahe nädala pärast nagu varem.
Kõik valitsuse otsused peavad saama riigikogu heakskiidu.
