Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9130 vaba ametikohta, mida on 4,9% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 5633 inimest.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta.
Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduses (1247), töötlevas tööstuses (874) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (859).
Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses
Tööle võeti esimeses kvartalis 39 088 inimest ehk üle 650 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
„Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv (5633) oli 852 võrra madalam kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustas 14,8% kõigist töölt lahkunutest, samas kui mullu esimeses kvartalis lahkusid 16,3% kõigist töölt lahkunutest tööandja algatusel,“ tõdes Saagpakk.
Kui vaadata kõiki 2025. aasta esimeses kvartalis töölt lahkunuid, siis oli neid kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (6006 töötajat).
Tööle võetud töötajate arv oli suurim töötleva tööstuse (6053) ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (5513).
Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetute ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes aastaga ligi 1,4%.
Analüütik selgitas, et vabu ametikohti oli aasta esimeses kvartalis enim Harju maakonnas (75,7% kõikidest vabadest ametikohtadest), nendest 66,5% olid Tallinnas ning 9,2% Tallinna piiridest väljas Harju maakonnas.
„Ka hõivatud ametikohti oli tänavu esimeses kvartalis enim Harju maakonnas (57,3% kõikidest hõivatud ametikohtadest) ning Tartu maakonnas (11,2%). Nendele järgnesid Ida-Viru maakond (4,5%) ning Pärnu maakond (3,8%),“ ütles ta.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmed vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet küsimustikuga „Palk ja tööjõud“.
Vaba ametikoht – vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille puhul tööandja kas otsib aktiivselt uut töötajat ja on valmis edasi pingutama ametikoha täitmiseks ning mille puhul on tööandjal plaanis täita ametikoht kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.
Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine arvestatud kolme kuu andmete põhjal, andmed võetud iga kuu lõpu seisuga
Vabade ametikohtade määr – vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus
Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Loe teisi postitusi SIIT
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
