Alates järgmisest aastast hakkab kehtima autode registreerimistasu, mis mõjutab eelkõige vanemaid ja odavamaid autosid. Selle tõttu võib näiteks 15 aastat vana rahvaauto hinnast ligi veerandi moodustada registreerimistasu, mis teeb selliste autode müügi keerulisemaks.
Nordauto juht Priit Ärmpalu selgitas, et kõikide autode hinnad tõusevad müügiettevõtetes vastavalt tasu võrra. “On autosid, mida pole võimalik müüa, sest registreerimismaks on nii suur – eelkõige need, mis on rasked ja millel on suur CO2 heide. Samas vanemate autode puhul soodustab registreerimistasu kohandatud aastakoefitsient,” märkis Ärmpalu.
Tehase Auto juht Mait Kalamees Tartust sõnas, et kuigi registreerimistasust võinuks loobuda, on mingil kujul autode maksustamine paratamatu. Lisaks sõiduki esmasel liiklusregistrisse kandmisele tuleb tasu maksta ka omanikku vahetades, mõjutades kõiki, kes kavatsevad järgmisel aastal autot müüa või osta.
“Kui auto on odav ja vana, siis on selle ostja sageli väiksema sissetulekuga inimene, kes on hinnatundlik. Näiteks 1000- või 2000-eurose auto puhul võib registreerimismaks tõsta hinda kuni 50 protsenti, muutes ostu mõttetuks,” lisas Kalamees.
Registreerimistasu on juba suurendanud nõudlust suuremate autode järele. Näiteks 15 aastat vana Toyota Avensise või Ford Mondeo turuhinnast võib tasu moodustada veerandi, samas kui uue hübriidluksusauto hinnast vaid mõne protsendi, pistikhübriidi puhul veelgi vähem.
PwC vanemkonsultant Raiko Puustusmaa tõstatas küsimuse, kuidas jõudis Transpordiamet arvamuseni, et keskmine registreerimistasu jääb alla 10 protsendi auto väärtusest. “Odavamate sõidukite, mida kasutavad sageli madalama sissetulekuga inimesed, puhul võib tasu moodustada rohkem kui 10 protsenti, mõnel juhul isegi 50 protsenti või suure osa auto hinnast. Kuigi tasu piirab saastavate sõidukite toomist Eestisse, ei kao olemasolevad sõidukid kuhugi. Pigem võib registreerimistasu viia selleni, et need autod jäävad lõpuks kasutusest välja,” sõnas Puustusmaa.
