Uued nõuded koolidele: Vaimse heaolu ja areng

Haridus- ja Teadusministeerium on kooskõlastusringile saatnud uue valitsuse määruse eelnõu „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“. Senised määrused koondatakse ühtsesse, ajakohastatud ning kooli igapäevatööd toetavasse dokumenti.

“Uue määrusega vähendasime bürokraatiat ning lõime seni kolme määruse asemel ühe – vähendame ka koolide jaoks aruandlust ja regulatiivseid nõudeid,” ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. “Samuti toome sisse muudatusi, mis aitavad kaasa noorte vaimse tervise hoidmisele – näiteks hilisem koolipäeva algus, mis vastab paremini une- ja arenguvajadustele ning toetab nende vaimset heaolu ja parandab õpitulemusi,“ sõnas minister.

Vähendatud ja välja jäetud on mitmeid nõudeid, näiteks: 
•    Enam ei reguleerita, et igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end sooja veega puhtaks pesta jms detailsusi, mis on praktikas tagatud. 
•    Määrusest on kaotatud nõue, milline peab olema õpilase õppetöökoha kaugus välisseinast ja akendest või tahvlist. 
•    Määrusega ei reguleerita ka enam klassitahvli pinnakattega ning koolipinkide ja -laudade asetusega seonduvat.
•    Ei reguleerita ka enam seda, et kõiki kasutusel olevaid õpperuume, tualett- ja duširuume tuleb puhastada iga päev, vajaduse korral sagedamini. 
•    Ei reguleerita enam välisõhu temperatuuri mõjuga seonduvad sätted õppetegevuse korraldusele. 
•    Määrusest on välja jäetud tunniplaani koostamise ja kontrolltööde planeerimisega seonduvad regulatsioonid. 
•    Tühistatakse ka koduste õpiülesannetega seonduv regulatsioon.
•    Seni kehtinud määrusega kehtestati üldnõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule, menüü koostamisele, dokumentatsioonile ja toidu koostisele ja toitumisalase teabe esitamisele ning üldnõuded einestamisruumidele. Uue määruse kohaselt nähakse ette üksnes üldnõuded einestamisruumidele.
•    Lubatakse ka keldrikorrusel olevaid õpperuume tingimusel, et seal õpetajad või õpilased ei viibi kogu päeva vältel ja tagatud on tehisvalgustus ja ventilatsioon. Enne olid määruse kohaselt keldrikorrusel lubatud vaid võimlemissaalid, kuigi keldrikorrusel olevaid ruume kasutavad mitmed koolid üle Eesti (nt tehnoloogiaõpe jt).  

Suurimad muudatused on:
•    Muudetud on õppepäeva algusaega. Seni algas õppepäev üldjuhul kell 8.00 või hiljem, edaspidi (uue regulatsiooni jõustumisel) kell 9.00 või hiljem. Kool võib varasema algusaja kehtestada hoolekogu nõusolekul.
•    Edaspidi peab olema õpilastele ette nähtud vähemalt 20 minuti pikkune söömise aeg. See on söömisele kuluv aeg, mille hulka ei kuulu einestamisruumi liikumise ega toidu serveerimisele ja võtmisele kulutatav aeg.
•    Kooli päevakavas peab edaspidi olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest.
•    Õpilase vaatest on üheks oluliseks muudatuseks kooli pidaja kohustuse täpsustamine kooli transpordiga seonduvalt, mis aitab kaasa vaidluste vähendamisele. Kui õpilase koolitee kulgeb suure liikluskoormusega maantee ääres, peab kohaliku omavalitsuse poolt olema korraldatud transport kooli ja tagasi. 
•    Kooli maa-alal peab olema ette nähtud võimalus hoida rattaid jt liikumisvahendeid.

Uued nõuded hakkavad kehtima uutele õppehoonetele. Olemasolevate koolihoonete puhul muudatused lausaliselt ei rakendu – see annab koolipidajatele ja arendajatele üleminekuaja kuni 1. septembrini 2030.

Uue määruse eesmärk on luua lihtsam, usaldusel põhinev ja tervist toetav hariduskeskkond, kus õpetajad ja koolijuhid saavad keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline – õppijate arengule.