Kas tunned, et süda on väsinud, aga hing veel hingab?

Kas tunned, et süda on väsinud, aga hing veel hingab?
Me elame maailmas, kus inimesed naeratavad, aga nende sees on sageli karje, mida keegi ei kuule. Me näeme elusid läbi ekraanide, aga harva näeme nii hinge. Raamatus „Elu läbi minu silmade“
Kas tunned, et süda on väsinud, aga hing veel hingab?
Me elame maailmas, kus inimesed naeratavad, aga nende sees on sageli karje, mida keegi ei kuule. Me näeme üksteise elusid läbi ekraanide, aga harva näeme üksteise hinge.
Kirjutasin raamatu „Elu läbi minu silmade“ mitte selleks, et õpetada, kuidas elada, vaid selleks, et öelda sulle: sa ei ole üksi.
Ma tean, mida tähendab kaotada lootus ja ikkagi hommikul ärgata. Ma tean, mida tähendab tunda end võõrana iseenda elus. See raamat on teekond läbi valu ja vaikuse sinna, kus algab uus hingamine.
See on meeldetuletus, et iga katkine koht meis on koht, kust valgus saab sisse tulla. See on sulle, kui oled kunagi tundnud, et oled katki. Sest tõde on see – sa oled piisav. Ka siis, kui sa ei tea, kuhu minna.