Kolmapäeval algab Vatikanis uus paavstivalimiste protsess, kui Rooma-Katoliku Kiriku kardinalid kogunevad Sixtuse kabelisse, et valida järglane möödunud kuul surnud paavst Franciscusele. Ajaloolise traditsiooni kohaselt eemaldutakse maailmast täielikult ning suletakse kabelisse, et jõuda üksmeelele, kes on vääriline juht 1,4 miljardi liikmega üleilmsele, kuid osalt lõhenenud usukogukonnale.
Konklaav saab alguse pärast avalikku missat Püha Peetruse kirikus, mille järel kardinalid suunduvad kabelisse. Esimese päeva jooksul toimub tavaliselt vaid üks hääletusvoor ning senise ajaloo järgi ei ole ükski paavst esimesel päeval valitud. Hääletused jätkuvad kuni neli korda päevas, kuni üks kardinal kogub kahekolmandikulise enamuse ja saab 267. paavstiks.
Traditsiooniline valgesuits ja kellade helin tähistavad uue paavsti valimist, samas kui must suits annab märku ebaõnnestunud hääletusest.
Konklaavis osaleb seekord rekordarv – 133 kardinali 70 riigist, võrreldes 2013. aasta 115 kardinaliga 48 riigist. See peegeldab Franciscuse püüdlusi suurendada kiriku kohalolu üleilmselt, eriti piirkondades, kus katoliiklasi on vähem.
Paavsti mõju ulatub kirikust kaugemale – teda nähakse kui ainulaadset moraalset autoriteeti globaalses plaanis. Viimastel päevadel on kardinalid jaganud oma ootusi uue paavsti suhtes: osa soovib jätkata Franciscuse avatud ja reformimeelset suunda, samas kui teised eelistaksid konservatiivsemat, traditsioonidele tuginevat teekonda. Paljud ootavad pigem tasakaalukat ja stabiilset juhtimist.
Selget favoriiti seni ei ole. Kõige enam mainitakse Itaalia kardinali Pietro Parolini ja Filipiinide kardinali Luis Antonio Taglet, kuid kui kumbki ei suuda vajalikku toetust koguda, võivad hääled liikuda teistele kandidaatidele. Olulist rolli mängivad ka geograafilised ja ideoloogilised sidemed ning ühised keeled.
Teiste võimalike kandidaatide seas on Prantsusmaa kardinal Jean-Marc Aveline, Ungari peapiiskop Peter Erdo, USA kardinal Robert Prevost ning itaallane Pierbattista Pizzaballa.
Konklaavi ajal on kardinalidel keelatud igasugune kontakt välismaailmaga. Turvalisuse ja salastatuse tagamiseks on Vatikan kasutusele võtnud tehnoloogilised meetmed, sealhulgas sidesignaalide segajad.
Viimase kümne konklaavi keskmine kestus on olnud pisut üle kolme päeva ning pikim neist viis päeva. 2013. aastal valiti Franciscus paavstiks vaid kahe päevaga.
Ligikaudu 80% seekordsetest kardinalidest määras ametisse just Franciscus, mis suurendab võimalust, et uus paavst jätkab tema reformikursil. Samas pole välistatud, et valitakse juht mujalt maailmast – näiteks globaalset lõunast või esmakordselt Ameerika Ühendriikidest –, või antakse juhtroll taas Euroopale.
