Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva taas laiaulatusliku õhurünnaku Ukraina pealinnale Kiievile ning mitmele teisele linnale. Esialgsetel andmetel sai droonirünnakutes Kiievis vigastada vähemalt 11 inimest. Pealinna ümbruses, väiksemates linnades, hukkus rünnakute tagajärjel vähemalt kolm inimest, vahendab Reuters.
Rünnak tabas Kiievit vaid öö pärast üht rängimat õhulööki pealinnale kogu sõja jooksul. Ukraina õhuvägi teatas laupäeva õhtul, et Venemaa on saatnud mitmes suunas droone ning hoiatas enne südaööd ka ballistiliste rakettide võimaliku kasutamise eest. Hiljem laienes õhuhäire kogu riigile, sh läänepoolseimatele oblastitele.
Väljaanne Suspilne andmetel on teateid plahvatustest järgmistes linnades: Kiiev, Odessa, Dnipro, Mõkolajiv, Sumõ, Konotop, Tšernihiv ja Harkiv, vahendab BNS.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul toimetati kaks vigastatut haiglasse. Linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko kinnitas, et Kiiev on taas rünnaku all, ja kutsus inimesi üles varjenditesse siirduma. „Öö ei saa olema kerge. Vaenlane võib kasutada märkimisväärset hulka droone ja tulistada rakette strateegilistelt lennukitelt,“ ütles Tkatšenko, kui õhutõrjesüsteemid pealinna kohal aktiivselt tegutsesid.
Tkatšenko teatel tabasid droonirusud Holossiivskõi linnaosas viiekorruselist tudengite ühiselamut, kus sai viga neli inimest. Hoones puhkes tulekahju ja osa hoonest hävis. Kohale saadeti päästjad.
Eelneval ööl ründas Venemaa Kiievit ulatusliku drooni- ja raketirünnakuga, mille tagajärjel sai vigastada vähemalt 15 inimest. Plahvatused raputasid linna ning kahjustasid mitmeid elumaju.
Venemaa on viimastel nädalatel oluliselt suurendanud oma rünnakute intensiivsust, keskendudes üha enam elamurajoonidele. Samal ajal lükkab Kreml tagasi kõik rahvusvahelised üleskutsed relvarahu kehtestamiseks.
Välisvõitlejate roll Ukraina kaitses kasvab
Ukraina kaitseväkke on hakanud järjest rohkem saabuma välismaalasi, mis viitab vabatahtlike värbamise tõhusamale korraldusele. Nagu teatas portaal Unian, viitas sellele laupäeval vanemleitnant kutsungiga „Aleks“, kes peab sõjablogi Telegrami kanalis “Ohvitser”.
„Kas on täiustatud värbamisprotsessi või on kasutusele võetud uued meetodid – tulemuseks on igatahes märgatav välisvõitlejate arvu kasv mitme brigaadi koosseisus,“ kirjutab ta. „Hea meel, et see toimub, kuigi ideeliselt pidanuks see juhtuma juba 2022. aastal.“
Samal ajal nendib ohvitser, et arenguruumi jagub veel. Tema sõnul vajab Ukraina „täieulatuslikku reklaamikampaaniat“ ning sihipäraseid värbamiskeskusi, et muuta võõramaalaste liitumine relvajõududega lihtsamaks.
„Ukraina peaks looma sotsiaalsed garantiid, maksesoodustused ja tagama kodakondsuse neile, kes on olnud rindel alates 2022. aastast,“ lisas ta.
Ukraina sõjaväes teenib hetkel terveid üksusi, mis koosnevad välisriikide kodanikest – sealhulgas grusiinidest, valgevenelastest, tšetšeenidest ja venelastest. Kuid Ukrainat kaitsevad ka paljude teiste riikide inimesed, sealhulgas Ameerikast, Austraaliast ja mujalt maailmast.
