Tartu Ülikooli (TÜ) Eesti geenivaramu veetavas südametervise geeniuuringus on nüüd uuringu õnnestumiseks vajalik hulk ehk veidi üle 2500 geenidoonori oma osalemissoovist teada andnud. Uuritavate kaasabil selgitavad teadlased välja, kas südamehaigusi saab geeniriski põhjal määratud kolesterooli alandava raviga tõhusamalt ennetada.
Uuringusse kutsuti osalejaid 45–80-aastaste geenidoonorite seast, kelle geneetiline südamehaiguste risk on uuringus osalemiseks sobiv ning kellel pole seni diagnoositud südamehaigusi ega määratud vere kolesteroolisisaldust vähendavat ravi.
„40% kutse saanud geenidoonoritest on valmis uuringus osalema. See on kliiniliste uuringute kontekstis küllalt kõrge osalusmäär ning näitab, et Eesti inimesed on valmis panustama teadusesse ja usaldavad meie arste ja teadlasi. Oleme selle usalduse eest väga tänulikud,“ ütles uuringu üks eestvedajatest, TÜ rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson. Kõik osalemissoovist teada andnud geenidoonorid käivad enne uuringusse kaasamist uuringuõe ja perearsti visiidil, et veenduda uuringusse sobivuses ja saada vastused oma küsimustele.
Uuringu käigus hinnatakse, kas üksnes geeniriski alusel määratud ennetav statiinravi aitab infarkti ja insulti rohkem ära hoida kui seni kasutusel olnud ravipraktika. Selleks jaotatakse uuringus osalejad kahte rühma, millest esimene kasutab viie aasta jooksul statiine, teine aga mitte. Mõlema rühma liikmete tervist jälgib regulaarselt kas perearst või uuringuõde.
Tulemus oleneb osalejate järjepidevusest
Uuringu edukuse võti on osalejate järjepidevus. Jürissoni sõnul on tähtis, et osalejad järgiksid neile antud juhiseid, võtaksid regulaarselt ravimit ning täidaksid uuringu vältel saadetavaid küsimustikke. Osalejate hoidmisel on oluline roll ka perearstidel. „Viis aastat on pikk aeg. Soovin meile kõigile visadust vastu pidamiseks, sest osalejate uuringus püsimisest oleneb ka lõpptulemus,“ ütles Jürisson.
Kui uuringu lõppedes osutub kolesteroolitaseme varajane langetamine geeniriski alusel südamehaiguste ennetuses tõhusaks meetodiks, võib see viia muutusteni ka kliinilises praktikas. See tähendab, et geneetilise eelsoodumuse arvestamine saab osaks igapäevasest meditsiinist. Nii saab teha personaalsemaid raviotsuseid, mis võivad aidata vähendada infarktide ja insultide arvu terves elanikkonnas.
Viis aastat vältavat uuringut korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös Eesti Perearstide Seltsi, kesk- ja maakonnahaiglate, apteekide ja Synlabiga. Uuring on osa projektist TeamPerMed, mille eesmärk on edendada Eestis personaalmeditsiini rakendamist, ühendades kliinilise praktika, genoomika, IT-, sotsiaal- ja majandusteadused. Projekti rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Liit meetmest „Teaming for Excellence“ ja Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Loe uuringust lähemalt: geenidoonor.ee/sudameuuring
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
