Sotsiaalministeerium valmistab ette seadusemuudatust, millega ühendatakse eri andmekogudes olevad raviarved, retseptid ja ravidokumendid. See võimaldab parandada järelevalvet tervishoius kulutatava raha üle ning ühtlustada ravikvaliteeti kogu Eestis.
Kooskõlastamisele saadetud “Tervise infosüsteemi ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse” väljatöötamiskavatsusega soovib ministeerium anda võimaluse automaatse süsteemi loomiseks, kus ravikvaliteeti ja -kasutust saab jälgida andmepõhiselt ja reaalajas. Seejuures arste või haiglaid lisaaruandlusega koormamata.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on andmete ühendamine vajalik, et suurendada läbipaistvust ja kasutada tervishoiule kuluvat raha sihipärasemalt.
2024. aastal kontrollis Tervisekassa 130 000 raviarvet ja leidis, et umbes 5% neist olidn vigased. Raviarveid ja ravidokumente kõrvutades sai põhjalikumalt kontrollida neist 2000 arvet. Kontrollide tulemusel tehti tagasinõudeid enam kui 1,25 miljoni euro eest.
„Praegu on suur osa tervishoiukuludest sisuliselt järelevalveta, sest raviarved ja -dokumendid on eri süsteemides ning kontrolli tuleb teha käsitsi. Meil tegelikult puudub süsteemne ülevaade, kui palju on Tervisekassale esitatud arvetes eksimusi või lausa pettust. See on lubamatu olukorras, kus Eesti tervishoiusüsteem on sisuliselt kriisis ja kulutame aastas kuni 250 miljonit eurot Tervisekassa reserve“ ütles Joller.
„Kui meil on täpsem ülevaade, kuhu raviraha läheb, saame selle osa raiskamisest lõpetada. Samuti saame vajaliku ja tõese info tervishoius kvaliteedi parandamiseks. See tähendab, et saame rohkem raha suunata sinna, kus seda päriselt vajatakse,” lisas ta.
Jolleri sõnul tehakse tervishoiusüsteemis neid kohati vigaseid andmeid arvestades olulise mõjuga kokkuvõtteid, analüüse ja teadustöid. Seega aitab muudatus lisaks raha kokkuhoiule edaspidi teha targemad otsused.
