“Elu vahel surub meid nurka, tuues kaasa hetki, kus tundub, et kõik on liiga palju ja väljapääsu pole näha. Ma tean, et olen stressis ja tunnen, kuidas mõtted keerlevad peas nagu tuulispask. Kuid ma leian lohutust, teades, et igal päeval on hetki, kus saan sellest virr-varrist eemalduda. Õhtused jalutuskäigud on saanud minu pelgupaigaks, need on justkui vaiksed varjualused kaose keskel.
Jalutades tunnen, kuidas iga samm viib mind lähemale sisemisele rahule. Õhk, mis täidab mu kopsud, toob endaga kaasa rahu. Iga sügav hingetõmme on kutse, et aeg maha võtta, lasta lahti pingetest ja anda endale aega lihtsalt olla. Ma ei pea praegu kõiki lahendusi teadma, ma ei pea kõigile küsimustele vastama. Piisab sellest, kui lasen hetkel end kanda.
Ma luban endal märgata loodust enda ümber, sügise värve, lehtede langemist – nad meenutavad mulle, et ka looduses on oma rütm. Kõik muutub, kõik liigub omas tempos. Nii nagu lehed puult langevad ja nende koht saab tühjaks, nii võivad ka minu mured järk-järgult hajuda. Lasen neil minna, üks samm korraga, hinge rahustades ja südant avades.
Kõik raskused on ajutised. Ma olen siin ja praegu, ning iga jalutuskäik tuletab mulle meelde, et isegi kõige suurema tormi keskel on võimalik leida rahu ja vaikust. Just sealt, sellest sügavast vaikusest, tuleb selgus ja jõud liikuda edasi, samm-sammult, päeva ja hetke korraga.”
See mõtteviis aitab sul oma jalutuskäikudest maksimaalselt kasu saada, aidates leida lohutust ja rahu isegi keerulistel aegadel.