Rästik on suhteliselt arg ja inimese lähenedes enamasti põgeneb. Rästik salvab enamasti siis, kui teda ehmatada ja tema rahuolekut segada. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees olles – sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt peast, kaelast või kätest. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike varakevadest septembrini.

Sündmuskohal on roomajaid sageli üsna raske täpselt kindlaks teha. Nii võib juhtuda, et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid. Kõiki madude hammustusi tuleks pidada ohtlikeks ja jälgida enesetunnet pärast salvata saamist. Samas ei põhjusta mürgiste madude hammustused alati haigust, kuna kõik hammustused ei pruugi olla efektiivsed – madu võib oma mürgihammastega ka vaid nahka marrastada. 

Hammustusjälg on harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste ja nendest nahale jäänud jälgede vahe on 3–4 mm. Hammustusest võib jääda ka kolm jälge, kui parasjagu toimub hammaste vahetumine.

Kuidas rästikuhammustust vältida?

• Ära puutu roomajaid!
• Rästikutega asustatud piirkonnas kanna kinniseid jalanõusid!
• Ära pista kunagi oma kätt puutüvede õõnsustesse ega paksu rohu sisse, veendumata enne selle ohutuses!
• Üle maas lamavate puutüvede astudes uuri hoolikalt ümbrust!
• Hoia oma eluaseme ümbruses muru lühikesena!
• Katsu hoida oma eluaseme ümbrus hiirtest ja rottidest puhtana, kuna need meelitavad roomajaid ligi!

Levinuimad sümptomid pärast rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus.

Kuidas aidata kannatanut sündmuskohal?

• Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult olla. Säilita ise rahu!
• Muuda hammustuskoht liikumatuks! Kui hammustuskoht on käel, siis eemalda sellelt kõik sõrmused ja ketid!
  • Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda! Ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut.
  • Kannatanule võib anda mõõdukas koguses vett juua, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. NB! Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, siis on söömine ja joomine ohtlik.
• Transpordi kannatanu lähimasse haiglasse. Hoia kannatanu võimalikult väheliikuvana!
• Helista alati Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.
• Mitte kõik kannatanud ei vaja raviks vastumürki! Veelgi enam – vastumürk ise võib põhjustada eluohtliku allergilise seisundi.

Kui rästik hammustab imetavat ema, on soovitatav teha imetamises paus umbes ööpäevaks, kuna bradükiniinid jt mürgised ained erituvad rinnapiima. Kui emal ei ole ööpäeva möödudes tekkinud süsteemseid sümptomeid (sh iiveldus, oksendamine, kõhuvalu), siis võib imetamist jätkata.

2–4 ööpäeva möödudes pane tähele, et

• Sel ajal hakkavad vigastatud kapillaarmembraanid paranema ning veresoonte läbilaskvus taas vähenema. Tursevedelik hakkab kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on oht kopsuturse tekkeks. Kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni 50%. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis.
• Hiliste sümptomitena võib kannatanul esineda lihasjäikust ja tundehäireid, mis võivad kesta nädalaid. Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitu kuud.

Statistikat: Mürgistusinfoliinil 16662 on rästikuhammustusega seoses antud nõu ligi 290 korral. Rootsis on aastas peamiselt 150–200 rästikuhammustuse juhtumit. Eestis jääb Tervisekassa andmetel maohammustuste arv aastas alla saja.