Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine on hädavajalik – kaitse end ja oma lähedasi!
Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtumite arv viimastel aastatel olnud tavapärasest kõrgem. Kui eelnevalt registreeriti 82 juhtu, siis hiljem on haigestumisi olnud juba . Hea uudis on see, et juhtude arv on hiljem languses. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva ütleb, et tõenäoliselt on langus seotud vaktsineerimishuvi kasvuga. „Vaktsineerimine on tõhus ning aitab puukentsefaliiti haigestumust vähendada. Kui eelmisel aastal vaktsineeris end üle 68 000 inimese, siis hiljem oli neid juba üle 103 000. See on tubli saavutus,“ rääkis Vikentjeva.
Laialdane vaktsineerimine aitab kaasa ka ravikulude vähendamisele. „Puukidest põhjustatud haiguste raviks kulub igal aastal meie kõigi ühisest ravirahast miljoneid eurosid. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam viis sellesse haigestumise ja tervisekahjude tekkimise ennetamiseks,“ lisas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.
Puukentsefaliidi vältimiseks pakutakse vaktsiini nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse kuuajase vahega ja kolmas süst aasta hiljem. Vaktsineerimiskuuri alustades on suveks siiski esmane kaitse olemas.
Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskustes, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 30-45 euro vahemikku.
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kes soovivad kaitset uuendada.
„Eestis on vaktsineerimiseks mitmeid võimalusi ja inimene saab valida endale võimalikult mugava variandi. Näiteks apteekides on tagatud kõik tingimused, et see kaitsesüst muude tegevuste kõrval kiirelt ära teha. Soovitame aeg eelnevalt broneerida, vaktsineerimiseks kulub 10-15 minutit. Juhul kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks terviseportaalist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme- või viieaastase intervalliga,“ selgitas Rootslane.
Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega. Kõige enam levib puukidega puukborrelioos, mida tuvastati 32%-l puukidest.
„Terviseamet jätkab puukide korjamist, et haigustekitajate levikut seirata. Ühest kogumiskohast kogume vähemalt 1000 puuki, mida hiljem uuritakse Terviseameti rahvatervise laboris,“ rääkis Vikentjeva. Kõige enam tuvastati puukborrelioosi Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Hiiumaal.
Mis on puukentsefaliit?
Puukentsefaliit on raske kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis on ainus puukide levitatav haigus, mille vastu saab vaktsineerida. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga.
Mis on puukborrelioos?
Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole. Sellele haigusele on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu, sealhulgas närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Haigestumist saab ennetada vaid puugihammustusi vältides.
