Proviisor selgitab: miks valuvaigisti mõnikord siiski ei mõju?

Valuvaigisti tõhusus oleneb mitmest tegurist ja mõnikord võib juhtuda, et ühest tabletist ei piisa või mõju jääb oodatust nõrgem. Siin on peamised põhjused, miks valuvaigisti vahel ei toimi.

1. Valu tüüp ja tugevus
   Erinevad valuvaigistid töötavad erinevatel viisidel: mõned sobivad paremini põletikulise valu puhul (näiteks ibuprofeen), teised närvipõhise valu puhul (näiteks gabapentiin) ja kolmandad pehmete kudede valu puhul (näiteks paratsetamool). Kui agar valu on tekkinud närviärritusest või traumast, võib vale ravimivalik jätta leevenduse saamata.
2. Annuse ebapiisavus
   Liiga madal annus ei pruugi põletiku või valu allikat piisavalt mõjutada. Järgida tuleks pakendi infolehte või arsti soovitusi: ületamiste vältimiseks on oluline hoida annused ohutus vahemikus, aga samas mitte jääda alla soovitatavale miinimumile.
3. Ravimi imendumise probleemid
   Mõne ravimi mõju võib viibida, kui see ei imendu piisavalt kiiresti või täielikult – näiteks kui süstla asemel võetud tablett on söögiga koos, võib seedesüsteem vähendada imendumist. Parim on juhiste järgi võtta ravimeid kas tühja kõhuga või pärast sööki, olenevalt ravimi tüübist.
4. Koostoimed teiste ravimitega
   Mõned ravimid (nt teatud seedeensüümide inhibiitorid või antatsiidid) võivad mõjutada valuvaigisti lagunemist organismis. Kui tarvitada korraga mitu ravimit, tasub konsulteerida apteekriga, et vältida üksteise toimet vähendavaid kombinatsioone.
5. Individuaalne tundlikkus ja geenid
   Inimese organism suudab kofeiini, paratsetamooli ja teisi toimeaineid töödelda erinevalt. Geneetilised variatsioonid võivad mõjutada maksa ensüümide tööd ning seega ravimi kontsentratsiooni veres ja toime tugevust.
6. Ravimi taluvus ja harjumus
   Pikaajalisel või sagedasel valuvaigistite kasutamisel võib tekkida tolerantsus – sama annus ei anna enam esimese korraga saadud leevendust. Sel juhul võib arst või apteeker soovitada annuse vahepealset tõstmist või erinevate toimeainete vaheldamist.
7. Vale manustamisviis
   Ravimi sissehingamine, paikne kreem või tablette neelates on erinev imendumiskiirus. Näiteks mõni kohalik salviühend ei pruugi tungida sügavamatesse kudedesse ega tuua lootuspärast leevendust kroonilisele liigesvalule.
8. Psühholoogilised ja keskkonnategurid
   Stress, ärevus ja ootused võivad mõjutada valutunnet funktsionaalselt. Kui inimene usub, et ravim ei toimi või kardab kõrvaltoimeid, võib leevendus jääda väiksem kui tahtnuks.
9. Valu kroonilisus
   Kui valu on kestnud kaua ja tekkinud on närvi- või kesknärvisüsteemi muutused, ei pruugi lühitoimeline valuvaigisti enam piisavalt leevendust pakkuda. Sellisel juhul on vajalik multidistsiplinaarne lähenemine, mis kombineerib ravimeid ja füsioteraapiat.
10. Üldine tervislik seisund
    Maksahaigused, kroonilised põletikud või hormonaalsed muutused mõjutavad keha võimet ravimeid töödelda. Inimestel, kellel on samal ajal mitu terviseprobleemi, tuleb arvestada kogu tervikpildiga ja vajadusel valida konkreetsele patsiendile sobivaim lahendus.

Mida teha, kui valuvaigisti ei tööta?
Räägi ravimiplaanist apteekriga või arstiga, et leida sobivaim aine, annus ja manustamisviis. Mõnikord aitab kombineeritud ravi mitme erineva toimeainega või täiendada ravi mittemedikamentoossete meetoditega, nagu soe-vine ravi, massaaž või vabastusvõtteid. Oluline on ka jälgida oma eluviisi, piisavat und ja stressitaset, sest need mõjutavad tugevalt valutundlikkust ja taastumist.