Kuigi peavalu on väga levinud ja tavaliselt ohutu probleem, võib mõnel juhul olla vajalik isegi kiirabi kutsumine. Neuroloog dr Katrin Gross-Paju annab ülevaate sellest, kuidas ära tunda ja ravida kolme kõige levinumat peavalutüüpi: pingepeavalu, migreeni ja kobarpeavalu.
Peavalu esineb sageli, arvatakse et koguni 90% inimestest kogeb seda vähemalt korra elus. Peavalude põhjuseid on mitmeid ning need võivad olla tingitud erinevatest teguritest. Peavalude klassifitseerimine on ulatuslik ja hõlmab üle kahe saja lehekülje, kus kõik erinevad tüübid on põhjalikult kirjeldatud ja liigitatud.
Oluline on teada, et peavalud võib jagada primaarseteks (kui peavalu põhjustab vaid peavalu ise) ja sekundaarseteks, kus peavalu on teise haiguse sümptomiks. Sekundaarsete põhjuste korral, eriti kui peavalu esineb esimest korda elus või on äärmiselt intensiivne, tuleks kaaluda kiiret meditsiinilist abi. Näiteks äkiline ja intensiivne peavalu võib viidata insuldile, eriti koos palaviku ja teiste sümptomitega.
On levinud arusaam, et ajaloolised peatraumad võivad hilisemaid peavalusid põhjustada, kuid tegelikkuses ei pruugi kerge peatrauma pikaaegselt peavalu tekitada.
Samuti ekslikult arvatakse, et kõrge vererõhk võib põhjustada peavalu, kuid mitmed uuringud on näidanud vastupidist – mõõdukas kõrgenenud vererõhk ei põhjusta tavaliselt peavalu. Pigem võib vererõhu tõus olla seotud keha reaktsiooniga stressile ja halvale enesetundele, mitte vastupidi.
Primaarsed peavalud hõlmavad pingepeavalu, migreeni ja kobarpeavalu. Pingepeavalu on levinuim ja seda iseloomustab pea mõlemale poolele suruv valu, mis on sageli seotud kaela- ja kuklapiirkonna pingetega. Kobarpeavalu on harvaesinev, kuid väga intensiivne valu pea ühel küljel, sageli silma ümber.
Migreen on aga laialt levinud ja seda iseloomustab tugev pulseeriv valu, sageli koos iivelduse, valguse- ja helitundlikkusega. Migreenihoogude ajal võivad esineda ka neuroloogilised sümptomid nagu nägemishäired või kehatundlikkuse muutused.
Kroonilised peavalud tekivad siis, kui peavalu esineb üle 15 päeva kuus enam kui kolme kuu jooksul. See võib olla nii pingepeavalu kui ka migreeni korral ning nõuab pidevat ravi, et vähendada valuhoodude sagedust ja intensiivsust.
Ravi eesmärk on alustada võimalikult kiiresti, kui peavaluhoog algab. Sõltuvalt peavalu tüübist võib kasutada erinevaid ravimeid, alustades lihtsamatest valuvaigistitest kuni spetsiifilisemate migreeniravimiteni nagu triptaanid. Oluline on vältida valuvaigistite liigset tarbimist, mis võib põhjustada ravimite ülemäärast kasutamist ja kroonilise peavalu sündroomi.
Lisaks ravimitele võib kasutada ka profülaktilisi meetodeid, eriti juhul, kui peavalud on sagedased ja häirivad igapäevaelu. Need hõlmavad erinevaid ravimeetodeid alates tablettidest kuni nahaaluste süstideni, samuti neuromodulatsiooni, mis võib vähendada peavaluhoogude sagedust.
Kokkuvõttes, hoolimata suurtest edusammudest peavalude ravimisel, on igaühe jaoks sobiva ja efektiivse ravi leidmine endiselt väljakutse. Õnneks on viimastel aastatel turule toodud mitmeid uusi ravimeid ja ravimeetodeid, mis võivad parandada elukvaliteeti ja vähendada peavaluhoogude mõju igapäevaelule.