Minu silmad ei ole sinised nagu selge suvetaevas, mis kõrgub piiritult ja vabalt minu kohal. Minu juuksed ei sädele päikese käes nagu merineitsi kuldne kroon, mis helgib sügavsinise ookeani lainetes. Mu iseloom ei pruugi olla täpselt selline, nagu teised võiksid ideaalses maailmas soovida – see on kordumatu segu tugevusest, haavatavusest ja sügavast autentsusest.
Ma ei ole alati viisakas viisil, mis vastab traditsioonilistele etiketireeglitele, kuid minu siirus ja otsekohesus räägivad tõe, mida sõnad vahel ei suuda edasi anda.
Ja mis kõige olulisem – ma ei kavatse ennast muuta selleks, et sobituda kellegi teise ettekujutusse ideaalsusest. Ma ei hakka end moonutama, et olla keegi teine, keegi, keda ma pole. Olen õppinud hindama oma unikaalsust, oma erilisi jooni, mis teevad minust just selle, kes ma olen. Igaüks meist on eriline oma viisil, ja see on ilu, mida ei tohiks kunagi unustada ega alla suruda.
Nii nagu iga lill aias, iga täht taevas on erinev, nii olen ka mina ainulaadne oma olemuses. Minu väärtus seisneb minu eripäras, minu tões ja minu võimes olla kindlalt ja vankumatult mina ise, hoolimata sellest, mida teised võivad arvata või soovida.