Terviseameti hinnangul on Eesti laste hõlmatus vaktsineerimisega langenud kriitilise tasemeni, kus tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ning puhangute tekkeks on suur. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata.
„Nii kooli- kui lasteaialastel läheneb suvevaheaeg. Suvi on perepuhkuste ja reisimise aeg. Sellega suureneb ka risk ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks. Enamik neist haigustest on endiselt meist vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. „Seepärast soovitame koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve.”
„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur,” ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber. „Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa.”
Lastearst dr Reet Raukas sõnul on enamik nakkushaigusi, mille vastu Eestis vaktsineeritakse eriti ohtlikud just lastele. „Tallinna Lastehaiglas oleme näinud läkaköha juhtumite sagenemist. Noorimad patsiendid on olnud vaid paarinädalased. Selleks, et kaitsta pisikest imikut, kes ei ole veel vaktsiini saanud, peavad teised pere lapsed ja täiskasvanud olema vaktsineeritud,“ ütles dr Raukas.
Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.
Kevad on paljude laste jaoks ka lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peaksid veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised oleksid õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et enam kui kolmandik (37%) 7-aastastest lastest on koolialguseks vajalikud vaktsineerimised tegemata. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender: Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender.pdf
Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga immuniseerimiskava järgsed vaktsineerimised (difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu) tehtud 2-aastastest lastest 83% ja 3-aastastest lastest 80%, 7-aastastest on nende haiguste vastu vaktsineeritud 63% ja 8-aastastest 78%. 14-aastastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 74% ja 16-aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu 74%. WHO soovitusel peab haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid.
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu.
Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga 10 aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh 6 kuu kuni 7-aastastele lastele.
