Haridus- ja teadusministeerium ei ole rahul Lähte ühisgümnaasiumi praktikaga võtta õpilasi vastu otsepakkumise teel, ilma sisseastumisvestluste ja eksamitulemuste arvestamiseta. Kuigi kool on lubanud vastuvõtukorra täpsustada, jääb see kindlaks oma seisukohale: personaalne kutsesüsteem on toonud häid tulemusi ja aitab maapiirkonna koolil konkurentsis püsida.
Septembris pöördus ministeeriumi poole lapsevanem, kelle laps Lähte ühisgümnaasiumisse vastu ei võetud. Järelevalve tulemusel leiti, et kool oli pakkunud suurele hulgale õpilastele otsekoha, ilma tavapäraste katsete või eksamite põhjaliku hindamiseta. Ministeeriumi hinnangul ei vastanud see kooli enda kehtestatud korrale ega olnud piisavalt läbipaistev.
„Otsepakkumiste tegemine sellisel kujul ei olnud kooskõlas direktori kinnitatud vastuvõtukorraga. Puudus ka kirjalik dokumentatsioon selle kohta, millistel alustel ja kelle otsusega pakkumised tehti,“ märkis ministeeriumi järelevalveosakonna nõunik Katrin Ohakas.
Ohaka sõnul peab gümnaasiumi vastuvõtt olema seaduslik, õiglane ja dokumenteeritud. „Kooli otsused mõjutavad noorte tulevikku – seetõttu tuleb kõik põhjendused ja valikud selgelt kirja panna. Ka otsepakkumiste puhul peab olema läbipaistev, miks ja kellele neid tehakse,“ lisas ta.
Ministeerium rõhutab, et koolil on küll õigus tunnustada silmapaistvaid õpilasi, kuid sellisel juhul tuleb täpselt määratleda, mida peetakse „silmapaistvaks õpitulemuseks“ või milliseid saavutusi olümpiaadidel hinnatakse. „Praegu tehti pakkumisi teiste koolide soovituste alusel, ilma konkreetsete kriteeriumideta, mis tekitas kandidaatide seas ebavõrdse olukorra,“ selgitas Ohakas.
Lähte ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent tunnistab, et kooli varasem vastuvõtukord vajas täpsustamist, kuid rõhutab, et süsteem ise on olnud tulemuslik. „Otsepakkumisi oleme teinud juba paar aastat ja need on aidanud meil tuua kooli motiveeritud õpilasi. Individuaalne kutse annab noorele tunde, et teda märgatakse ja väärtustatakse,“ ütles Pent.
Kooli asukoht Tartust kümne kilomeetri kaugusel seab Lähte gümnaasiumi olukorda, kus tuleb võistelda linnakoolidega. „Linn koolid imevad tugevaid õpilasi enda juurde. Meie eesmärk ei ole kedagi eelistada, vaid näidata, et ka väljaspool linna on võimalus saada kvaliteetne haridus. Otsepakkumine oli üks viis olla nähtavam,“ lisas ta.
Pärast ministeeriumi kriitikat on kool oma vastuvõtukorda muutnud – paika on pandud konkreetsed kriteeriumid, mis määravad, kellele võib otsepakkumise teha. Arvesse võetakse põhikooli lõputunnistuse keskmist hinnet (vähemalt 3,5), lõpueksamite tulemusi ning 45-minutilise mõtlemisoskuste testi tulemust.
Pent kinnitab, et kool kavandab järgmisel kevadel kogu protsessi läbi viia korrektselt ja dokumenteeritult. „Kõik, mida ministeerium märkis, oleme sisse viinud. Kuid meie kogemus näitab, et otsepakkumised on tõhusad ja motiveerivad. See on viis, kuidas väiksem kool saab end nähtavaks teha ja väärt õpilasi ligi meelitada.“
Haridusministeerium ootab koolilt ametlikku tagasisidet ja kinnitust, et muudatused tagavad õiguspärase ja läbipaistva vastuvõtu. Samal ajal rõhutab kool, et personaalne lähenemine ja seaduslikkus saavad eksisteerida koos.
„Otsepakkumised ei ole privileeg, vaid tunnustus – viis, kuidas anda noorele märku, et tema pingutusi on märgatud,“ sõnas direktor Pent.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
