Kopsuvähi varjatud ohumärgid: sümptomid, mida sageli tähele ei panda

Sa ei suitseta ja sul pole püsivat köha – seega võid arvata, et kopsuvähk sind ei puuduta. Ent tegelikkus on keerulisem. Kuigi suitsetamine on jätkuvalt kopsuvähi peamine riskitegur, ei ole ligikaudu 20% diagnoosiga patsientidest kunagi sigarette puudutanud. Just seetõttu on oluline tähele panna ka neid märke, mis ei pruugi kohe kopsuvähiga seostuda.

Kopsuvähk võib alata vaikselt, hiilides kehasse märkamatult. Kuigi püsiv köha, korduvad rindkereinfektsioonid, vere köhimine, hingeldus, valu rinnus, seletamatu kaalulangus ja pidev väsimus on tuntud sümptomid, eksisteerib ka mitmeid varjatud signaale, millele sageli ei osata tähelepanu pöörata.

1. Näo ja kaela turse

Kopsuvähi teatud vormid võivad tekitada kasvajaid ülemise õõnesveeni läheduses – see on suur veen, mis transpordib hapnikuvaest verd peast ja ülakehast südamesse. Kui kasvaja surub sellele veenile või naabruses olevatele lümfisõlmedele, võib veri koguneda, põhjustades turset näos ja kaelas. Seda seisundit nimetatakse ülemise õõnesveeni sündroomiks ja see võib olla esimene märk, et kehas toimub midagi tõsist.

2. Muutused vaimses seisundis

Vähem tuntud, kuid üha enam dokumenteeritud sümptomiteks on ärevus, segasus ja depressioon. Need võivad tekkida veel enne vähidiagnoosi ja olla seotud kas kasvajate mõjuga ajule, organismi hormonaalse tasakaalu muutustega või kopsuvähist põhjustatud hüperkaltseemiaga – olukorraga, kus vere kaltsiumitase on ohtlikult kõrge.

3. Sõrmede nuiamine

Sõrmede nuiamine ehk digitaalklubbing on seisund, kus sõrmeotsad muutuvad paksuks ja ümardatuks ning küüned võivad kõverduda allapoole ja näida läikivad. See nähtus tekib, kui teatud tüüpi kopsukasvajad eritavad aineid, mis põhjustavad suurenenud verevoolu ja vedeliku kogunemist sõrmeotstesse. Kuigi harvaesinev, on see sümptom üks kopsuvähi silmatorkavamaid, kuid samas sageli tähelepanuta jäetud ilminguid.

4. Seedetrakti vaevused

Umbes 40% kopsuvähi juhtudest võib kaasneda kasvajate poolt toodetud ainete mõjul kaltsiumitasakaalu häirumine, mis väljendub iivelduse, kõhukrampide ja kõhukinnisusena. Kui sellised sümptomid tekivad ootamatult ja ei allu tavapärasele ravile, võib nende taga peituda midagi tõsisema.

5. Õla- ja seljavalu

Mitte kõik kopsuvähid ei põhjusta hingamisteede sümptomeid. Näiteks Pancoasti kasvaja, mis paikneb kopsu ülaosas, võib levida närvidesse, selgroolülidesse, ribidesse või veresoonkonda, põhjustades tugevat valu õlas, abaluude piirkonnas, ülaseljas ja isegi käes. Sageli pöördutakse selliste kaebustega esmalt ortopeedi või neuroloogi poole, teadmata, et põhjus võib olla hoopis kopsus.

Kopsuvähi varajane avastamine võib päästa elu

Kopsuvähi edukas ravi sõltub suuresti sellest, kui varakult see avastatakse. Kui haigus diagnoositakse varases faasis, enne kui see on jõudnud levida, on prognoos ja võimalus täielikuks remissiooniks oluliselt parem. Seetõttu ei tohiks alahinnata isegi näiliselt ebaolulisi sümptomeid. Kui tunned mingeid muutusi, mis sind häirivad või tunduvad seletamatud, pöördu alati arsti poole – parem karta kui kahetseda.

Oluline on meeles pidada, et kuigi siin kirjeldatud sümptomid võivad viidata kopsuvähile, võivad need olla seotud ka teiste haigusseisunditega. Kuid teadlikkus ja tähelepanelikkus võivad aidata haigust varakult avastada ning anda võimaluse kiireks raviks.