Kõik inimesed soovivad olla õnnelikud. Mõnel see õnnestub paremini, teistel mitte, hoolimata nende parimatest pingutustest.
Tihti, kui elu muutub liiga keeruliseks, hakkame otsima vastuseid mujalt. Kui meile on kogu elu räägitud, et õnnelikud on vaid ilusad, edukad ja andekad inimesed, kuid meie endi hinnangul oleme näiteks 30-aastaselt endiselt keskpärased või isegi läbikukkunud, võib see panna meid senist strateegiat kahtlema.
Kui soovid oma elu parandada, pead alustama oma sisemusest. Ela seestpoolt väljapoole.
Vaimne populism on täna laialt levinud. Raamatupoed on täis nn vaimset kirjandust, telekanalid näitavad saateid eneseabi ja tervendamise kohta ning isegi suurfirmad püüavad oma töötajaid vaimselt harida. Info on kõikjal, kuid see on kasutu, kui seda ei rakendata praktikas. Jõud pole teadmistes, vaid nende rakendamises.
Ehk on probleem selles, et informatsiooni on liiga palju. Kõik otsivad õnne ja meelerahu, kuid infomüra võib tekitada segadust, kust seda leida. Kuna meie meeled on suunatud väljapoole, otsime ka õnne väljastpoolt.
Muidugi aitavad erinevad tegevused meil paremaks saada, kuid enamik neist on suunatud väljapoole, takistades meie enda ja meelerahu leidmist.
Mis on meelerahu? See on rahulik meel, mis on meie kontrolli all ja teadlik iseendast.
Teel meelerahuni on oluline iseenda tundmaõppimine. Me peame märkama ja teadvustama asju, mis meid rahust välja viivad, ning nendest vabanema või nendega toime tulema.
Õnn ja meelerahu ei saa olla meist väljaspool. Kõik väljaspool on ajutine ja muutuv, kuid see, kes me seda kõike kogeb, on püsiv.
Oleme harjunud end rollidesse mängima, kuid tegelikult oleme palju enamat. Tegelik vaimsus on kogeda ennast sellisena, nagu me tegelikult oleme, mitte sellisena, kelleks meid peetakse või keda me endale ette kujutame.
Ole hoitud!