Sotsiaalministeeriumis valminud kiirabi arengusuunad 2035 tagavad kiirabi kui elutähtsa teenuse ühtlaselt kvaliteetse, kättesaadava ja kriisides vastupidavana üle Eesti.
Kiirabi paremaks koordineerimiseks on kavas jaotada kiirabi osutamine neljaks tugevaks ja kvaliteeti hoidvaks regiooniks. Seejuures kõigis maakondades kiirabi kättesaadavus säilib või paraneb. Plaanis on suurendada ka kiirabide kriisivarustust ja valmistuda julgeoleku- ning masskannatanutega sündmusteks, sealhulgas keemiaõnnetusteks.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on kiirabi oma tööga kenasti toime tulnud, kuid arvestades Eesti tervishoiu ees seisvaid väljakutseid, on senist taset ilma muudatusi tegemata keeruline hoida.
„Kiirabi arengusuundi on oodatud 2013. aastast, võtsime selle nüüd koos osapooltega uuesti ette ja tegime ühiselt valmis,” kommenteeris Joller. “Igaühe jaoks peab olema selge teadmine: kui on päriselt vaja elupäästvat abi, siis kiirabi tuleb. Ja ta tuleb kiiresti, olgu see Suurupis, Setomaal või saarel. Meie eesmärk on, et kvaliteetne abi oleks kättesaadav kõikjal Eestis ning kiirabi oleks veelgi paremini valmis kriisi või suure õnnetuse puhuks.”
„Samas peame kiirabi korraldama paindlikult – seal, kus inimesi ja väljakutseid on vähem, on ka kiirabibrigaad koos kohalike partneritega vastavalt komplekteeritud. Seal, kus koormus on suurem, lisame vajadusel ressursse,” lisas minister.
Eesti Kiirabi Liidu juht Taavet Reimers selgitas, et arengusuunad loovad tugeva aluse kiirabiteenuse kvaliteedi ja toimepidevuse parandamiseks ning vastavad Eesti tervishoiusüsteemi arenguvajadustele. Ta tõi välja, et Eesti jagamine neljaks regiooniks on põhjendatud ja toimiv lahendus, mis aitab tagada regioonis tervikliku teenuse osutamist. „Regioonis võib tegutseda mitu teenuseosutajat, kuid oluline on, et piirkondlik teenus tervikuna vastaks kehtestatud kvaliteedile ja nõuetele,“ märkis liidu juht Taavet Reimers.
„Neljale regioonile üleminekul jääb kiirabi inimestele lähedale, kuid iga regiooni sees hakkab toimima ühtne kvaliteedijuhtimine,“ täiendas Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin. „See tähendab, et uuendused nagu konsultatsioonid telemeditsiini vahendusel arstiga, parem valmisolek keemiaõnnetusteks, automaatsed otsustussüsteemid ravivigade vähendamiseks ning süsteemsed koolitused saavad olema kättesaadavad kõigile kiirabibrigaadidele, mitte ainult Tallinnas ja Tartus. Praegu on telemeditsiini võimekus näiteks 35% kiirabibrigaadidest.“
Nikita Panjuškin kommenteeris mõnede haiglajuhtide kartust, et neljale regioonile üleminekul kaasneb kiirabiteenuse pakkumise konkurss, mille mitte võitmisel kaob haiglal oluline tuluallikas. „Kiirabiga arvestatakse kogu haigla eelarve planeerimisel. Kavas on analüüsida, kuidas potentsiaalne kiirabitöö lõpetamine haiglas mõjutab teisi tervishoiuteenuseid, kas neid rahastatakse piisavalt. See toimub enne kiirabi konkurssi ,“ selgitas ta ja toonitas, et kindlasti ei korraldata konkurssi kiirustades sel aastal.
Avades arengusuundi inimese vaatenurgast, tõdes Nikita Panjuškin, et läbimõeldud peab olema mitte ainult patsiendi teekond kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda, vaid ka tema edasine liikumine – koju naasmine või suunamine teise raviasutusse. Plaanis on tõmmata selgemad piirid, millal on õigustatud, et kiirabi osutab meditsiinilist transporti ja millal on otstarbekam kasutada alternatiivseid sotsiaal- või taksoteenust. Samuti tuleb kokku leppida, millises olukorras transpordikulud hüvitab Tervisekassa, raviasutus või inimene ise.
Arengusuundade järgi liigutakse selle poolet et:
- Kiirabi saab jagada teavet sotsiaaltöötaja ja teiste tervishoiuasutustega
- Kiirabi on valmis tegutsema masskannatanutega rahvusvaheliste standardite alusel igas maakonnas.
- Mobiilsed kriisivarud hakkavad olema neljas piirkonnas ning lisaks suursaartel.
- Kiirabi varustus ja väljaõpe hakkavad toetama keemiasündmuse tingimustes töötamist.
- Parimad praktikad ja innovaatilised lahendused rakendatakse kõikjal Eestis, mitte ainult Tallinnas ja Tartus.
Kiirabikorralduse kaasajastamisele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll selle aasta alguses valminud analüüsis, tuues välja ka parema koordineerimise ja juhtimise vajadust. Juhtimise tõhustamiseks loob Sotsiaalministeerium asutuste vahelise juhtrühma, kuhu kuuluvad Terviseameti ja Tervisekassa esindajad. Juhtrühma eesmärk on tagada kiirabi süsteemne juhtimine ja vältida olukordi, kus mõni mure jääb erinevate ametkondade vahel lahenduseta. Juhtrühma toetab arendusnõukogu, kuhu kaasatakse valdkonna parimad asjatundjad, näiteks Eesti Kiirabi Liidust, et info liiguks kiiresti ja muudatused oleksid asjatundlikud.
Eesti Kiirabi Liit on olnud kiirabi arengusuundade koostamises erialaspetsialistina kaasatud algusest peale ning toetab dokumenti kui läbimõeldud ja tulevikku suunatud eesmärke. Eesti Kiirabi Liidu poolt Sotsiaalministeeriumile esitatud arengusuundade sisendi koostamisse olid lisaks liidu liikmetele kaasatud mitmed teenuseosutajad nagu Põhja-Eesti regionaalhaigla, Kuressaare Haigla, Karell Kiirabi, Pärnu Haigla, Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi.
Eestis on 104 kiirabibrigaadi, kes teenindasid 2024. aastal kokku 259 618 väljakutset.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
