Kas olete tähele pannud, kui kiire teil on?

Olete märganud, kui kiiresti aeg meist möödub? Sageli on meil nii palju kiiret, et ei jää hetkegi, et peatuda ja seda tõdeda. Aeg, mis peaks kuuluma hetkedele koos lähedastega, kohvitassi ääres elu üle arutledes, libiseb käest. Kui me sellisteks lihtsateks, kuid olulisteks hetkedeks aega ei leia, siis on midagi tõsiselt valesti.

Võtke aega, et olla vaikuses ja tegevuseta, ilma et põhjendaksite seda kiirega. Hetked, kus vaikus muutub hirmuäratavaks ja mitte midagi tegemine ahistavaks, sunnivad meid sügavale iseendasse vaatama. Kui pelutav on silmitsi seista oma sisemusega, tunnistada oma nõrkusi ja tugevusi, tajuda minevikuvalu ja tuleviku hirmu, kuulata oma segaseid sisemisi hääli? See on hirmutav, kuid kohtumine tõelise minaga on tihti inimeste suurim hirm. Mida enam me seda edasi lükkame, seda vähem aega jääb meil oma elu kvaliteeti ja õnne parandada.

Avage endas ruumi tühjusele ja kohtuge iseendaga. Leidke aega iga päev, et teha midagi, mis teile rõõmu valmistab, premeerige end millegi heaga, olgu selleks kvaliteetne film või jalutuskäik mere ääres. Kohtudes iseendaga, mõistate, et kõik teie sees peituv on inimlik. Selle asemel, et kurta kaaslase puudumise üle, investeerige aega iseendasse.

Kui tihti olete leidnud end olukorrast, kus teid kutsutakse välja, kuid vabandate, et teil on liiga kiire, kuigi tegelikult lihtsalt lõõgastute diivanil, vaadates lemmikseriaale ja süües jäätist? Või olete soovinud kellegagi kohtuda, aga nad põhjendavad oma äraolekut pideva kiirega? Olen kogenud mõlemat ja tean, kuidas selliseid vabandusi esitada ja ära tunda, kui teised seda teevad.

Tõde on, et me ei saa kunagi olla liiga hõivatud inimeste või asjade jaoks, mis meile tõeliselt tähtsad on. Töölt õigel ajal lahkudes jõuate kohtuda sõpradega ja veeta aega pere seltsis.

Niisiis on lahendus lihtne – ära peitu vabanduste taha. Kohtudes iseendaga, kohtute ka teistega. Kasutage oma aega tarkusega!