Karmen Joller: kvaliteetne tervishoid on soodsam ja tähendab ennekõike inimeste paremat tervist

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on kvaliteet üks kolmest peamisest sambast rahastuse ja tervishoiuvõrgu kõrval, mis tuleb Eesti tervishoiu kriisist välja toomiseks korda teha. „Kvaliteetne tervishoid on soodsam ja me ei räägi siin ainult rahast, vaid inimeste tervisest,“ rõhutas minister.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud ja tervishoiu osapooltega valminud tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi analüüs näitab, et Eestil puudub ajakohane kvaliteedi- ja patsiendiohutuse strateegia, andmeid ei kasutata süsteemselt ning haiglate ja arstikeskuste kvaliteeditase on ebaühtlane. See tähendab, et patsientidele ei ole tagatud ühtlaselt hea ja ohutu ravi üle Eesti.

„Varasemalt ei ole meil kvaliteedi teemaga tegeletud ja on loodetud, et patsiendikindlustuse sisseviimine aitab iseenesest. Mina usun, et vaid üleriigilise koordineerimisega on võimalik tagada ühtne kvaliteet nii Tallinnas kui ka Kärdlas, nii riiklikus haiglas kui ka erakliinikus. Sellele juhtis tähelepanu ka Riigikontroll,“ ütles Joller.

„Analüüs, mis kitsaskohad välja tõi, on nüüd valmis. Nüüd tuleb luua konkreetne tegevuskava ja see ellu viia. Ja loomulikult teeme seda koos arstide, erialaorganisatsioonide, ametiasutuste ja patsientidega. Meie tervishoius on väga tugevaid asutusi ja töötajaid, kuid vajame ühtset tugevat taset,“ lisas ta.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eksperdi Válter Fonseca sõnul on kvaliteet palju rohkemat kui tervishoiuteenuste kiire kättesaadavus. „Kättesaadavus on vaid üks osa kvaliteedist. Kui kõik tervishoiu osapooled lepivad omavahel kokku kvaliteedis, seavad selle esiplaanile ja tegutsevad ühiselt, näeme tervisetulemites selget paranemist,“ ütles Fonseca. Tema sõnul kogeb arenenud riikides iga kümnes patsient tervishoiuteenuse osutamisel kahju ning vähekvaliteetne arstiabi võib moodustada kuni 13% kogu riiklikest tervishoiukuludest.

Praegune riiklik tervishoiu kvaliteedipoliitika pärineb 1998. aastast ning on oluliselt ajale jalgu jäänud. Analüüsist selgub, et kuigi erinevad osapooled – erialaseltsid, Tervisekassa ja teenuseosutajad – on loonud oma juhendeid ja kvaliteedimeetmeid, on tegevus killustunud, mis tekitab dubleerimist ja segadust.

Analüüs toob välja, et kvaliteedi tagamine sõltub praegu suuresti raviasutuste enda võimekusest, mistõttu on suuremate haiglate tase sageli väga hea, kuid väiksematel asutustel ei pruugi olla piisavalt ressursse ega oskusi oma kvaliteedisüsteemi arendamiseks. Kuigi infot kogutakse, on see hajutatud erinevates andmebaasides ning seda ei kasutata riiklikuks planeerimiseks ega teenuste parendamiseks.

Lahendusena näeb analüüs tervishoiusüsteemi kvaliteedi ja patsiendiohutuse arendamist tervikliku, üleriigiliselt juhitud protsessina. Esiteks soovitatakse luua uus kvaliteedi- ja patsiendiohutuse strateegia, mis määratleb selged eesmärgid, mõõdikud, vastutajad ja vajaliku eelarve. Selle strateegia elluviimist peaks koordineerima keskne kvaliteedinõukoda, mille ülesanne oleks tegevuste suunamine ja otsuste tegemine sarnaselt e-tervise juhtkomisjonile.

Olulist rolli nähakse ka Terviseameti juurde loodaval kvaliteediüksusel, mis tagaks strateegia igapäevase elluviimise, koordineeriks patsiendiohutuse süsteemi arendamist, pakuks metoodilist tuge ja koolitusi teenuseosutajatele, viiks läbi kliinilisi auditeid ning töötaks välja eriala- ja seisundipõhised kvaliteedistandardid. See üksus jälgiks riiklikke kvaliteediindikaatoreid ning esitaks ettepanekuid nende parandamiseks.

Samuti tuleb süsteemsemaks muuta andmete kogumist ja kasutamist: luua keskne kvaliteediandmete kogumise keskkond, siduda see riiklike infosüsteemidega ning tagada, et kvaliteedinäitajad oleksid avalikud ja teenuseosutajad saaksid oma töö kohta regulaarset tagasisidet. Andmepõhine juhtimine võimaldaks hinnata teenuste tulemuslikkust ja ohutust ning kavandada tõenduspõhiseid arendusi.

Vaja on toetada väiksemate haiglate ja perearstikeskuste võimekuse kasvu, et nad suudaksid rakendada kvaliteedijuhtimise süsteeme samal tasemel kui suuremad keskused. See hõlmab koolitusi, juhendmaterjale ja praktilist tuge. Oluline on luua süüdistamisvaba patsiendiohutuse kultuur, kus juhtumeid analüüsitakse eesmärgiga õppida ja vältida kordumist.

Lõpuks peab kvaliteedi arendamine olema avatud ja kaasav – patsientide ja nende esindusorganisatsioonide tagasiside tuleb siduda teenuste parendamisega ning avalikkusele tuleb anda selget infot nii kvaliteedi taseme kui ka tehtud muudatuste kohta.

Riigikontroll leidis 2024. aasta kevadel, et riik peaks looma tervishoiu kvaliteedi jälgimiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tõhusama süsteemi. Patsiendi riskid ei ole alati parimal võimalikul moel maandatud, sest riiklikul tasandil toimivat ravikvaliteedi jälgimise süsteemi Eestis ei ole. 70% juhtudest katkeb tervishoiuteenuse osutamine või muutub oluliselt, kui inimene liigub ühest raviasutusest teise. 22% juhtudest ei vastanud pakutud teenus inimeste tegelikele vajadustele. 27% juhtudest ei hinnatud üldse, kas pakutud teenus on toonud soovitud tulemuse. Samuti leiti, et väga paljudel erialadel puudub tervishoiutöötajate pädevuse hindamine. Sotsiaalministeerium peaks võtma nõuete ja juhiste kujundamisel juhtrolli senisest otsustavamalt enda kätte, leidis Riigikontroll oma auditis.

Tervishoiusüsteemi juhtimiskvaliteedi parandamine ja patsiendiohutuse tõstmine uuele tasemele on Vabariigi Valitsuse tööplaani üks tervishoiualastest prioriteetidest.