Karastusjoogid on suur terviserisk laste ja noorte tervisele. Need kemikaale ja töödeldud komponente täis “vedelad kommid”, tekitavad organismile tõsiseid kahjustusi, sealhulgas maksarasvumist ja ülekaalulisust, millest võivad edasi areneda kümned kroonilised haigused.
Karastusjoogid ja töödeldud toidud on täis fruktoosirohket maisisiirupit (high-fructose corn syrup ehk HFCS). HFCS teeb paksuks ning odava ja ülimalt kontsentreeritud suhkruna ei ole sellel mitte midagi ühist looduse poolt loodud päris toiduga.

Lisaks suhkrule, maisisiirupile ja kemikaalidele sisaldavad need joogid tihti ka kofeiini, mis on sõltuvusttekitav stimulaator. Mida vanemaks meie lapsed saavad, seda enam nad seda juurde soovivad. Täiskasvanuks saades on enamik lastest karastusjookidest sõltuvuses.Kofeiini sisaldus populaarsetes karastusjookides (mg/355 ml)

crossorigin=”anonymous”> 

Ilmselgelt on ka Eestis viimaste aastakümnete jooksul leviva ülekaalulisuse epideemia algpõhjuseks suure kalorsuse ja madala toitainesisaldusega toitude kättesaadavus ja tarbimine ning kõrge toiteväärtusega toidu tarbimise vähenemine.
Üks kõige muret tekitavam probleem, mis on seotud kontsentreeritud maisisiirupit sisaldavate jookidega on see, et fruktoosimolekul on sarnane alkoholimolekuliga ja see toimib suurtes kogustes lapse maksale sama hävitavalt nagu alkohol täiskasvanu maksarakkudele. Kui viiskümmend aastat tagasi oli maksa rasvumine eranditult vaid täiskasvanud krooniliste alkohoolikute terviseprobleem, siis 2006. aasta uuringute põhjal oli juba 38  % noortel ülekaalulistel ameeriklastel see diagnoos.

Huvitav fakt on ka see, et kontsentreeritud fruktoos ei langeta näljahormoonide (ghrelin ja leptin) taset organismis, kuigi keha peaks aru saama, et just tarbiti toitaineid ja lisati süsteemi kaloreid. Uuringus osalenud inimesed, kes enne rämpstoidurestorani menüü söömist jõid karastusjooke, sõid keskmiselt rohkem, mitte vähem. Selline suhkrujoogi ja rämpstoidu koostöömehhanism on kiirtee noore organismi rasvumise ja krooniliste haiguste juurde.
USA tuntud lasteendokrinoloog ja San Francisco Kalifornia Ülikooli professor Dr. Robert Lustig peab kontsentreeritud fruktoosist põhjustatud maksarasvumise epideemiat palju suuremaks probleemiks kui HIV, gripiviirus ja siberi katk kokku. Maksarasvumine põhjustab metaboolset sündroomi, suhkruhaigust, maksapuudulikkust. Üleliigne suhkur organismis kahjustab ka südamelihast, tõstab insuliinitaset ja tekitab noortel inimestel südameveresoonkonna haiguseid.

crossorigin=”anonymous”> 

Suhkruhaigusest põhjustatud silmapõhjade verevalumid ja katarakt on omakorda kõige levinumad põhjused, miks arenenud riikides elavad noored inimesed nägemise kaotavad.
Ameerikas on ette näidata juba hulgi 15-aastaseid rohkelt karastusjooke tarbinud lapsi, kellele on teostatud maksasiirdamise operatsioonid.
Juhul kui meie lapsed tarbivad globaalselt tuntud karastusjooke, siis 99  % tõenäosusega tarbivad nad GMO (geneetiliselt muundatud) maisist toodetud suhkruid, mis sisalduvad nendes jookides. Coca ja Pepsi panustavad miljoneid dollareid vastuvõitlemiseks Ameerika ja Euroopa arstide ja tarbijakaitse aktivistidele, kes nõuavad, et suhkrujookide tootjad pudelite sildid varustataks GMO ja võimalike tervisekahjustuste hoiatustega sarnaselt nagu need on täna tubakasuitsupakkidel.

Viimastel aastatel on nii Pepsi kui Coca-Cola sattunud südametunnistusega akadeemia ja vastutustundlikku investeerimiskogukonna silmis valgusesse, kus viimastel aastakümnetel on olnud tubakafirmad. Selle näiteks toome Colorado Ülikooli poolt hiljuti Coca-Colale tagastatud miljonidollarilise annetuse ja selle, et Melinda ja Bill Gates’i Fond likvideeris hiljuti kõik Coca-Cola ja McDonald’si aktsiad oma investeerimisportfellist. Samal ajal Eesti lastearstid võtavad vastu iga pakutud euro ning on tänanud firmasid vähemalt viimase 15 aasta jooksul säravate aukirjadega, seades nii selgelt raha meie laste tervisest ettepoole.
Lõpetuseks KSA Silmakeskuse soovitus: “Juhul, kui see on teie võimuses, vältige või piirake oma laste karastusjookide tarbimist. Pakkuge ja tutvustage neile alati tervislikumaid alternatiive, milleks on puuviljade ja marjade söömine või puhta vee joomine. ”

Professor Dr. Robert Lustig Talks at Google

About The Author