MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti iganädalane küsitlus näitab, et Eesti poliitiline pilt püsib stabiilsena – liidripositsioon kuulub endiselt Isamaale, mida toetab 28,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Teisele kohale jääb Keskerakond 19,8 protsendiga ning kolmandale Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 16,7 protsendiga.
Norstati analüüsi kohaselt pole erakondade toetus viimastel nädalatel oluliselt muutunud, kuid poliitilised jõujooned on selgelt välja kujunenud. Isamaa edu Keskerakonna ees on 8,5 protsendipunkti, mis kinnitab erakonna tugevat ja kindlat positsiooni valijate silmis. Keskerakond omakorda edestab EKRE-t 3,1 protsendipunktiga, mis näitab, et parempoolse valija toetus on endiselt jagunenud kahe tugeva jõu vahel.
Isamaa edu on püsinud märkimisväärne juba mitu kuud järjest. Analüütikute hinnangul toetub erakonna edu stabiilsusele, rahvuslikule sõnumile ja selgele positsioonile majandus- ning julgeolekuküsimustes. Keskerakond on samal ajal pidanud tegelema sisemiste muudatuste ja toetajate usalduse taastamisega, mis on takistanud neil liidrikohta tagasi võtmast.
Reformierakonna jaoks on küsitlus toonud siiski väikest lootust – partei toetus on tõusnud 12,5 protsendini, mis on üks protsendipunkt rohkem kui kaks nädalat tagasi ja 1,5 protsendipunkti rohkem kui kaks kuud tagasi, kui Reformierakonna populaarsus oli rekordmadalal. See viitab, et pärast rasket perioodi on erakond hakanud aeglaselt taastuma.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on püsinud stabiilselt viienda kohal 11,6-protsendilise toetusega. Parempoolseid toetab 5,8 protsenti ja Eesti 200 on langenud 2,2 protsendile, jäädes kindlalt alla valimiskünnise.
Norstati andmetel toetab koalitsioonierakondi kokku vaid 14,7 protsenti vastanutest, samas kui opositsioonierakondi toetab koguni 76,4 protsenti. See viitab süvenevale rahulolematusele valitsuse tegevuse suhtes ja annab märku, et valijad eelistavad pigem konservatiivseid ja opositsioonilisi jõude.
Küsitluse tulemused põhinevad 4001 valimisõigusliku Eesti kodaniku vastustel, kogutud ajavahemikus 8. septembrist kuni 5. oktoobrini. Norstat kasutas kombineeritud küsitlusmeetodit – peamiselt telefonitsi, osaliselt ka veebis. Valim on kaalutud vastavalt Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafilisele jaotusele, et tagada tulemuste esinduslikkus.
Uuringu maksimaalne veamäär on suurima grupi – Isamaa toetajate – puhul ±1,75%, väiksemate erakondade puhul aga märksa madalam. Näiteks Eesti 200 puhul jääb veamäär ±0,57% juurde.
Norstati analüüs rõhutab, et kuigi üldpilt on stabiilne, on poliitiline dünaamika siiski olemas. Isamaa tugev toetus võib viidata sellele, et valijad hindavad nende selget ja rahulikku sõnumit ebakindlal ajal. Keskerakond on jäänud kindlalt teiseks, kuid nende toetus Tallinnas on mõnevõrra langenud, mis võib mõjutada tulemusi pikemas plaanis.
EKRE püsib kolmandal kohal, hoides truult oma konservatiivset toetajaskonda, kuid nende kasvupotentsiaal sõltub, kas nad suudavad laiendada oma sõnumit ka mõõdukama valija poole. Reformierakonna aeglane taastumine näitab, et valijad pole peaministriparteid veel täielikult maha kandnud, kuid usalduse taastamiseks on vaja järjekindlat ja sisulist tööd.
Kokkuvõttes kinnitab küsitlus, et Eesti poliitiline maastik on hetkel selgelt opositsioonimeelne. Isamaa jätkab liidrina, Keskerakond ja EKRE hoiavad tugevalt oma positsioone ning Reformierakond püüab taas tõusta. Järgmised kuud näitavad, kas Reformi tõus jätkub ja kas Keskerakond suudab taastada oma endise mõjuvõimu või kindlustab Isamaa veelgi oma liidrirolli Eesti poliitikas.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
