Inimesed peaksid lõpuks aru saama, et ideaalsus on pelgalt illusioon, midagi, mis ei eksisteeri reaalses maailmas. Sellegipoolest kipuvad paljud inimesed seda taga ajama, püüdes pidevalt leida midagi, mis vastaks kõigile nende ootustele ja unistustele. On võimalik, et sa saad kogeda midagi, mis on ideaalsusele lähedal, kuid täielikku perfektsust pole olemas, ega tule kunagi olema. Kõik on ajutine ja muutuv, ja just selles muutuses peitub elu tõeline väärtus.
Ma usun, et inimesed raiskavad liiga palju aega selle idee tagaajamisele, et midagi oleks täiuslik. Me elame maailmas, kus kõik ei saa kunagi olla korras ja täiuslik, kus iga uus kogemus toob endaga kaasa oma väljakutsed ja raskused. Kuid just need hetked, kui asjad ei lähe plaanipäraselt, võivad hiljem osutuda kõige väärtuslikumateks õppetundideks. Igas inimeses on midagi head ja midagi halba, ja see tasakaal muudab meid inimlikeks. Me ei saa oodata, et kõik meie ümber oleks täiuslik, sest see tähendaks, et me ei tunneks kunagi tõelist elu maitset ega õpetusi, mis sellest tulevad.
Kui inimesed jäävad kinni ideaalsuse otsingutesse, siis ei suuda nad sageli märgata kõike seda head, mis neil juba on. Nad ei suuda väärtustada inimesi, kes on nende elus kohal, neid, kes on toetanud ja armastanud. Me ei pruugi neid inimesi täielikult mõista ega hinnata enne, kui on hilja. Sageli, kui need inimesed on meie elust lahkunud, taipame, et nad olidki meie jaoks justkui ideaalsus – need, kes tõid tasakaalu ja rahu, kes aitasid meil läbi raskuste ja toetasid meid oma kohalolekuga. Alles siis mõistame, et tõeline väärtus ei peitu mitte ideaalsuses, vaid just nendes inimestes ja hetkes, mis on olnud meie elu osa.
Kahju on, et inimesed kipuvad keskenduma vaid sellele, mis võiks olla täiuslik ja jätavad tähelepanuta kõik, mis on nende käeulatuses. Me ei suuda näha head, mis on meie ümber, kui me ei ole valmis aktsepteerima elu ebatäiuslikkust ja ebamugavust. Kõik siin elus ei ole must ja valge. Elu on täis erinevaid toone, värve ja nüansse, mida tuleb nautida, isegi kui need ei ole täiesti täiuslikud. Kõik need hetked, nii head kui halvad, loovad kokku meie elukogemuse, ja just see teeb meie elu väärtuslikuks.
Elu ei seisne täiuslikkuse otsimises, vaid selle nautimises, kuidas me igas hetkes ja igas inimeses saame leida väärtust, kas või väikestes detailides. Me peame õppima hindama seda, mis meil juba on, ja mõistma, et tõeline õnn ei peitu perfektsuses, vaid kõiges, mis on meie ümber ja meie sees.