Elu voolamine – kui õige aeg ja õige viis kohtuvad

Ma olen tasakaalus ja usaldan elu voogu. Kõik toimub täpselt õigel ajal ja õigel moel. Need sõnad on lihtsad, kuid nende taga peitub sügav tõde, mida mõistame alles siis, kui lõpetame vastupanu. Sageli tahame, et asjad juhtuksid kohe, et inimesed mõistaksid meid nüüd, et teekond kulgeks täpselt nii, nagu meie meel plaanib. Kuid elu ei tööta mehaaniliselt. Elu liigub oma tempos, oma rütmis ja oma tarkuses, mis ulatub kaugemale meie kannatamatust.

Tasakaal ei tähenda, et kõik on täiuslik. See tähendab, et me suudame rahulikult hingata ka siis, kui ei tea vastuseid. Tasakaal on usaldus, et isegi tormis on suuna olemasolu. Kui me laseme lahti vajadusest kõike kontrollida, hakkame märkama, et elu on juba meie poolel – peened juhused, ootamatud kohtumised, õiged sõnad õigel hetkel. Need ei ole juhused, vaid elu viis meile öelda: „Usalda mind, ma tean teed.“

Elu voog kannab meid alati edasi, kui me ei klammerdu minevikku ega püüa jõuga tulevikku kujundada. Mõnikord peatab universum meid, et kaitsta, mõnikord lükkab, et äratada. Kui miski ei toimu veel, siis mitte sellepärast, et oled teinud midagi valesti, vaid sest aeg pole veel küps. Kui aeg on õige, liigub kõik hämmastava lihtsusega – nagu vesi, mis leiab alati tee läbi kivide.

Selle mõtte ilu seisneb rahus: kõik toimub täpselt õigel ajal ja õigel moel. Mitte varem, mitte hiljem. Mitte juhuslikult, vaid täpselt nii, nagu su hing vajab.

Usaldus ei nõua vastuseid. See nõuab vaid südant, mis on valmis voolama koos eluga, mitte selle vastu. Ja kui sa õpid usaldama, märkad, et elu ei võta sinult midagi – ta valmistab sind lihtsalt ette millekski veelgi paremaks.

About The Author