OECD avalikustas just oma värske pensionifondide statistika. Tegemist on iga-aastase lühiraportiga, kus on sisuliselt ainult kolm tabelit pensionifondide mahtude, tootluste ja investeeringute kohta.
Raporti lugemisel tuleb arvestada, et OECD kasutab osa näitajate arvutamisel mõnevõrra teistmoodi metoodikat kui Eesti ise siseriiklikult. See muudab riikide tulemused omavahel võrreldavaks, kuid võib kaasa tuua väikese erinevuse võrreldes Eesti enda statistikaga. Kuidas läheb Eestil võrreldes teistega?
Pensionifondide maht oli 2024. aastal OECD järgi Eestis 18% SKP-st, mis on viis korda väiksem kui on OECD riikide keskmine. Täiendavaks võrdluseks – Eesti rahvaarv on OECD riikide rahvaarvust 0,1%, kuid pensionifondide varade maht on ainult 0,01%. Seega on Eesti inimestel kogutud pensioniks kordades vähem kui on OECD riikide keskmine. OECD tublimad tunduvad praeguste Eesti arengutega püüdmatud.
Eesti pensionifondide tootlus on järjepidevalt paranenud
Pensionifondide tootluse osas on Eesti olnud pikalt OECD edetabelite tagaosas. Kuid 2019. aastal jõustunud investeerimispiirangute muudatused (eelkõige aktsiapiirangute kaotamine) ja kohalik konkurents on viimastel aastatel meie positsiooni oluliselt parandanud. Näiteks kui perioodil 2014-2018 oli Eesti OECD edetabelis nominaaltootlusega alles 19. positsioonil, siis perioodil 2021-2023 juba 10. kohal.
Positiivne trend on olnud selgelt näha, sest 2023. aastal olime seitsmendad ning 2024. aastal juba esimesed – seda nii nominaal- kui ka reaaltootluse võrdluses. Seega oleme tõusnud OECD punaste laternate hulgast liidrite hulka.
Tootlust tõstab aktsiainvesteeringute kõrge osakaal
Viimasena toob OECD välja pensionifondide investeeringute jaotuse suuremate kategooriate lõikes. Aktsiate osakaal on Eestis alates 2019. aastast oluliselt suurenenud, ning oli eelmisel aastal ajalooliselt kõrgeimail tasemel. OECD tabelis tähendab see teist kohta, mis peegeldus ilmselgelt ka pensionifondide tootluses, kuna aktsiaturgudel oli 2024 hea aasta.
Samas tuleb antud tabeli juures arvestada, et paljudes riikides on ka muude investeeringute osakaal üsna suur, mis tihtipeale sisaldab börsivälist kapitali, riskikapitali, maad, kinnisvara, laene jms, mille riskitase võib kohati olla aktsiariskiga samaväärne.
Tõnu Lillelaid, finantsteenuste poliitika osakonna nõunik
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
