Eesti on liiklussurmade vähendamisel Euroopas mahajääjate hulgas

Euroopa Komisjon avaldas täna esialgsed andmed liiklussurmade kohta 2024. aastal. Eesti näitajad on võrreldes aasta varasemaga halvenenud ning eelmisel aastal hukkus Eesti teedel miljoni elaniku kohta 50 inimest. See on 7 võrra rohkem kui 2023. aastal. ELi keskmine oli 44 hukkunut miljoni elaniku kohta ning kõige paremad olid näitajad Rootsis ja Taanis: vastavalt 20 ja 24 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Kõige rohkem hukkub inimesi liikluses Rumeenias ja Bulgaarias (vastavalt 77 ja 74 milj. el. kohta), kuid erinevalt Eestist on mõlemas riigis tehtud liiklussurmade vähendamisel märkimisväärseid edusamme.

Kokku hukkus ELis eelmisel aastal liiklusõnnetustes ligikaudu 19 800 inimest, mis on 3% vähem kui 2023. aastal. See tähendab, et ELi teedel hukkus 600 inimest vähem. Kuigi liiklussurmade arv vähenes 2024. aastal kogu ELi kohta märkimisväärselt rohkem kui 2023. aastal, on olukorra üldine paranemine liiga aeglane ning enamik liikmesriike ei suuda saavutada ELi eesmärki vähendada 2030. aastaks liiklussurmade arvu poole võrra. 2023. aasta märtsis esitas komisjon liiklusohutuse parandamiseks ettepanekud, mis hõlmavad ajakohastatud juhiloanõudeid ja piiriüleseid täitemenetlusi, ning võtab peagi vastu uued tehnoülevaatust käsitlevad õigusaktid, et vähendada ohtlike sõidukite arvu ELi teedel.
Kestliku transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas: „Kuigi liiklussurmade vähenemine 3% võrra on samm õiges suunas, sellest siiski ei piisa. Igal aastal katkeb meie teedel ikka veel liiga palju inimelusid. Peame liiklusohutust kiiresti parandama, eelkõige eakate, laste ja kergliiklejate jaoks ning maapiirkondades. Iga surm on liiga palju ja me peame jätkama tööd, et jõuda eesmärgiks seatud nulltasemeni.“
Liiklusohutus paraneb ELis ebaühtlaselt

Mõnes riigis tehakse märkimisväärseid edusamme, samal ajal kui teistel on hukkunute arvu vähendamisega suuri raskusi. Viimase viie aasta jooksul on teedel hukkunute arv Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias vähenenud vaid tagasihoidlikult, samas kui Iirimaal ja Eestis on toimunud kasv, kuigi aastased kõikumised väiksemates riikides kipuvad olema märgatavamad. Seevastu Bulgaaria, Taani, Leedu, Poola ja Sloveenia liiguvad jõudsalt eesmärgiks seatud 50%-lise vähendamise poole.
Riskirühmad ja -tegurid

Maapiirkondade teed kujutavad endast jätkuvalt suurimat ohtu ning nendel teedel toimub 52% surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest. Enamiku surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest (77%) põhjustavad mehed, samas kui vanemad täiskasvanud (üle 65aastased) ja noored (18–24aastased) on liikluses eriti haavatavad. Liiklusõnnetustes hukkunute osakaal on suurim autokasutajate seas, neile järgnevad mootorratturid (20%), jalakäijad (18%) ja jalgratturid (10%). Kaitsetumad liiklejad, sealhulgas jalakäijad, jalgratturid ja mootorratturid, moodustavad peaaegu 70% liiklussurmadest linnades, mis rõhutab tungivat vajadust tugevamate ohutusmeetmete järele.
Taust

1. aastal seadis EL endale eesmärgiks vähendada 2030. aastaks liiklussurmade arvu ja raskeid vigastusi 50% võrra. See eesmärk on sätestatud komisjoni liiklusohutuse strateegilises tegevuskavas ja ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus aastateks 2021–2030, milles esitati ka liiklusohutuse kavad viia 2050. aastaks liiklussurmade arv nullini (nn nulleesmärk).
2. aasta märtsis esitas komisjon liiklusohutust käsitlevate ettepanekute paketi, sealhulgas ajakohastatud nõuded juhilubadele ja liikluseeskirjade parema piiriülese jõustamise ettepaneku. Peagi võtab komisjon vastu ka uued ettepanekud tehnoülevaatust käsitlevate õigusaktide läbivaatamiseks, et vähendada ohtlike sõidukite arvu ja nendega seotud õnnetusi ELi teedel.