Riigikogu põhiseaduskomisjon tegi täna ettepaneku võtta järgmisel nädalal kiireloomulisena vastu põhiseadust muutev eelnõu, mis piirab valimisõigust kohalikel valimistel.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul tegi komisjon ettepaneku suunata eelnõu täiskogu ette kolmandale lugemisele 26. märtsil. „Teise otsusena tegime täiskogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena,“ ütles ta.
Riigikogu liikmed esitasid põhiseadust muutvale eelnõule tähtajaks kaks muudatusettepanekut ning komisjon otsustas mõlemat toetada. Terrase sõnul tähendab see, et muudatusettepanekute hulgast peab valiku tegema Riigikogu täiskogu.
Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) nägi algselt ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Praegu saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.
Ühe muudatusettepanekuga, mille esitasid eelnõule 55 saadikut, tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Tänavustel kohalikel valimistel saaksid kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätaks see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena.
Teise muudatusettepanekuga, mille esitasid eelnõule 26 Riigikogu liiget, tunnistatakse juba tänavustest kohalikest valimistest alates kehtetuks nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatuse tulemusel saaksid kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja ELi kodanikud.
Põhiseadust muutva eelnõu kolmandal lugemisel Riigikogu täiskogus teeb ettekande põhiseaduskomisjoni esindaja ning pärast küsimuste-vastuste vooru saavad läbirääkimistel osaleda fraktsioonide esindajad. Seejärel vaadatakse läbi eelnõule esitatud muudatusettepanekud ning otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Selleks, et võtta vastu otsus käsitleda põhiseadust muutvat eelnõu kiireloomulisena, on nõutav neljaviiendikuline häälteenamus. Seega peab põhiseaduse kiireloomulise muutmise poolt hääletama vähemalt neli korda enam saadikuid kui selle vastu.
Kui põhiseaduse muutmise viis saab nõutava häälteenamuse, otsustab Riigikogu eelnõu seadusena vastuvõtmise. Vastuvõtmiseks vajab põhiseadust muutev eelnõu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.
Kui üks kahest hääletusest – põhiseaduse muutmise viis või eelnõu vastuvõtmine – ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks ja see langeb menetlusest välja.
Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis 19. oktoobril.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
