Eesti Energia kontserni käive ulatus 2024. aasta esimeses kvartalis 530 miljoni euroni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kuus protsenti. Ka kasum suurenes kuus protsenti, jõudes 93,4 miljoni euroni.
Kontserni kulumieelne ärikasum (normaliseeritud EBITDA) jäi eelmise aastaga võrreldes sarnasele tasemele – 137 miljonit eurot.
Ettevõtte juhtkonna sõnul mõjutasid tulemusi eelkõige kõrgemad elektrihinnad, stabiilne vedelkütuste toodang, uued tuluallikad sagedusreservide turul ning õigel ajal valminud investeeringud.
„Hoolimata tagasihoidlikest tuuleoludest õnnestus meil tänu uutele tuuleparkidele toota rohkem taastuvenergiat kui eelmisel aastal. Samal ajal jõudsid kõrgete turuhindade toel elektriturule ka rohkem juhitavad jaamad,“ kommenteeris Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.
Elektrit toodeti kokku 1329 gigavatt-tundi ehk kaheksa protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Taastuvelekter moodustas sellest 53 protsenti ehk 708 GWh – kasv aastatagusega võrreldes 11%. Mittetaastuva elektri toodang kasvas viis protsenti, jõudes 621 GWh-ni.
Tamme sõnul on Balti riikides endiselt puudu konkurentsivõimelisest juhitavast tootmisvõimekusest. “Mandri-Euroopaga elektrivõrgu ühendamine, kehvad ilmastikuolud taastuvenergia tootmiseks ning EstLink2 kaabli rike suurendasid nõudlust juhitavate elektrijaamade järele ja andsid turule ligipääsu ka vanematele tootmisüksustele,” lisas ta.
Vedelkütuste tootmismaht langes viie protsendi võrra 122 000 tonnini, ent müügimaht kasvas 15 protsenti 127 000 tonnini tänu 2024. aasta laovarude realiseerimisele.
Kontserni investeeringud ulatusid kvartalis 97 miljoni euroni, mis on 42% vähem kui aasta varem. Enefit Greeni investeeringud taastuvenergiasse moodustasid 38 miljonit ja Elektrilevi investeeringud elektrivõrku 26 miljonit eurot. Samuti suunati 13 miljonit Enefit 280-2 tehasesse ja 2 miljonit Auvere akupargi valmimisse.
Tamme sõnul on kontsern jõudmas suurinvesteeringute lõppfaasi, mistõttu investeeringute maht alaneb lähiajal märgatavalt.
Eesti Energia tasus esimeses kvartalis riigile kokku 26 miljonit eurot makse ja keskkonnatasusid. Lisaks ulatusid CO2 emissioonikulud turuhinnas 73 miljoni euroni.
