Eakate väärkohtlemine on valus, ent tihti varju jääv probleem. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi põhiteenuse juht Lenne Indov toob esile, et kõige olulisemad sammud olukorra muutmisel on märkamine, sekkumine ja julgus otsida või pakkuda abi.
Olgugi et eakatevastase vägivalla probleemi mõistetakse aasta-aastalt üha rohkem, jääb see sageli teiste lähisuhtevägivalla juhtumite varju. Eakad võivad sattuda väga keerulistesse olukordadesse, eriti kui nad sõltuvad vägivallatsejast nii hoolduse kui ka sissetuleku osas. Lisaks levivad endiselt arusaamad, et eakad ei tohiks liiga palju kurta või peaksid oma probleemidega ise hakkama saama. Kahjustada saab nende turvatunne.
Tegelikult vajavad nad samasugust tuge, tähelepanu ja kaitset nagu kõik teisedki ühiskonnarühmad.
2024. aastal pöördus ohvriabisse 210 üle 65aastast inimest.
Millised on eakatevastase vägivalla peamised vormid?
Väärkohtlemine ei pruugi alati olla füüsiline. Sageli ilmneb see hoopis peenemal, aga samavõrd kahjulikul moel. Eakatevastane vägivald võib avalduda
- institutsioonilises väärkohtlemises, mis toimub hooldekodudes, haiglates või muudes asutustes
- hooletusse jätmises, mis võib olla tahtlik või teadmatusest põhjustatud
- emotsionaalses ja psühholoogilises vägivallas – näiteks pidev solvamine, ähvardamine või isoleerimine
- füüsilises ja seksuaalses väärkohtlemises
- rahalises ärakasutamises, sealhulgas eaka vara, pensioni või kontode kontrollimine ilma tema nõusolekuta
Kuidas ära tunda, et eakas võib olla väärkoheldud?
Väärkohtlemise märke on võimalik märgata, kui olla tähelepanelik. Siin on mõned olulisemad viited:
- korduvad või seletamatud kehalised vigastused – sinikad, luumurrud, põletusjäljed
- märgatavad muutused käitumises – hirm, masendus, vältiv suhtlusviis
- halvenenud välimus ja kehv hügieen – eriti hooldusasutuses elavatel inimestel
- finantsilised muutused – suured sularaha väljavõtted, ootamatud laenud, võlad või arusaamatud lepingud
Mis takistab eakatel abi otsida?
Vägivallast rääkimine võib eakale tunduda peaaegu võimatu. Seda võivad takistada
- häbitunne – eriti kui vägivalla toimepanijaks on pereliige
- hirm tagajärgede ees, näiteks hirm hoolduse kaotamise või konflikti süvenemise pärast
- teadmatus abivõimaluste olemasolust või kartus, et neid ei võeta tõsiselt
Kust eakas abi saab?
Abi on olemas ja kättesaadav. Esimene samm võib olla telefonikõne:
ohvriabi kriisitelefon 116 006 – ööpäev läbi kättesaadav, konfidentsiaalne ja tasuta
veebivestlus aadressil palunabi.ee – anonüümne ja turvaline viis kirjutada oma murest
Nõustajad aitavad leida just sellele inimesele sobiva lahenduse, pakkudes tuge, infot ja juhiseid.
Märka ja aita!
Jälgi oma vanemaid, vanavanemaid, eakaid sugulasi, naabreid. Kui tunnetad, et midagi pole nii nagu peab, siis kuula, usu teda ja toeta. Eakas inimene ei pruugi ise tajuda toimuvat vägivallana. Kui sul tekib kahtlus, võta ühendust ohvriabiga eeltoodud kontaktidel – aitame selgust saada. Eakatevastane vägivald ei ole ainult isiklik tragöödia – see on kogukonna ja ühiskonna vastutus. Märgates, kuulates ja tegutsedes saame muuta elu turvalisemaks ja väärikamaks.
