Ärge hoidke kinni sellest, mis on juba minevikku vajunud, ärge kartke lasta lahti sellest, mis alles tulemas. Elu on pidevas liikumises nagu voolav jõgi, kandes endas minevikust õpitut ja tulevikule avatud võimalusi. Just selles voolamises peitub elu rikkus ja sügavus.
Kui meie käed on kramplikult haardunud mööduvasse ja meel hirmul tuleviku ees, siis me piirame iseenda kasvu ja arengut. Tõeline õnn avaneb meile siis, kui suudame vabastada mineviku koormast ning astuda avatud südame ja meelega tulevikku.
See nõuab julgust ja usaldust elu protsessidesse, teadmisega, et igal hetkel, igas muutuses on võimalus uueks alguseks ja sügavamaks eneseavastuseks.
Õnn ei ole pelgalt eesmärk, mida jahtida, vaid pigem eluviis, kus me oleme avatud elu voolamisele, vastu võttes kõik selle rõõmud ja väljakutsed.
Tõeline rahu ja rahulolu tulevad siis, kui me ei klammerdu mineviku illusoorsetesse kindlustundesse ega pea tuleviku ettearvamatust vaenlaseks, vaid suudame elada ja nautida igat hetke täie teadlikkuse ja avatusega.
Las iga päev avab meile uusi võimalusi ja õppetunde, olgu need siis ilusad või rasked, sest igas kogemuses on peidus sügavam tarkus ja võimalus areneda.
See on elu rikkus, mis ootab avastamist ja kogemist meie enda südame avatuse kaudu.