Eesti elanike alkoholitarbimine on teist aastat väikses languses. Aktsiisi kergitamine ei toonud kaasa piirikaubanduse väidetavat tõusu. Nii selgub Sotsiaalministeeriumi tellitud Konjunktuuriinstituudi analüüsist. Analüüs lükkab ümber alkoholitööstuse eksitavad avaldused, justkui aktsiisi järk-järguline tõstmine elavdab salaturgu ja põhjustab piirikaubanduse kasvu.
„Alkoholitööstuse mõju poliitilistele otsustele on olnud kahetsusväärselt suur. Eelmise aasta lõpus jäeti alko huvigrupi survetaktika tõttu ära selle suvine täiendav aktsiisitõus, mis nüüd tagantjärele on osutunud alusetuks. Praegune ülevaade kinnitab, et aktsiisitõus töötab: see pidurdab tarbimist, ilma et naaberriigis algaks massiline piirikaubandus või kasvaks salaalkoholi tarvitamine,“ nentis Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa. „Tõsiasi aga on, et alkoholi liigtarvitamine maksab ühiskonnale kordades rohkem, kui me aktsiisituluna eelarvesse saame.
Konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro kommenteeris, et Lätist alkoholi ostmas käinute osakaal jäi minimaalseks. „Ainult 4% inimestest käis 2024. aastal Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas. Piiriäärsed müüjad kinnitasid ka intervjuudes, et ostubuumi pole. Samuti ei ole suurenenud salaalkoholi tarvitamine – seda tegi vaid 1% elanikest, mis jäi eelmise aasta tasemele. Sarnaselt Eestiga on ka Läti tõstnud alkoholiaktsiise ja see on hoidnud piirikaubandust tagasi, “ ütles Elmar Orro.
Aasta jooksul tarbisid Eesti täiskasvanud elanikud keskmiselt 10,7 liitrit absoluutalkoholi. Ümberarvestatuna jaotub 10,7 liitrit absoluutalkoholi jookide lõikes järgmiselt:
- kanged joogid: 4,3 liitrit;
- õlu: 3,9 liitrit;
- viinamarjaveinid: 2,1 liitrit;
- muud lahjad alkohoolsed joogid: 0,4 liitrit.
See tähendab, et keskmiselt tarvitas üks Eesti elanik 2024. aastal igal nädalal pool liitrit viina või 8 pooleliitrist purki õlut või 2 pudelit veini. Võrreldes 2023. aastaga on alkoholitarbimine langenud 1,8%.
Alkoholitarbimise langus tuli peamiselt sellest, et vähenes viina tarbimine 14,3% ja kangete alkohoolsete jookide tarbimine kokku 8,5%. Samas õlle tarbimine kasvas 2,6% ja viinamarjaveinide tarbimine 5%. Viina hind tõusis 12,8% ning õlle hind 5,9%. Alkohol on endiselt kergesti kättesaadav: 2024. aastal jõudis 87% inimestest lähimasse alkoholi müügikohta 10 minutiga.
Viina ostujõud langes esimest korda pärast 2017. aastat ja keskmise netopalga eest sai osta neli liitrit vähem viina kui aasta varem. See näitab, et muuhulgas aktsiis on tõhus vahend kange alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks. Samas õlle puhul sama efekti ei ole näha: vaatamata aktsiisitõusule sai keskmise palga eest osta isegi viis liitrit rohkem õlut kui mullu.
Eesti elanikud ise on alkoholipoliitika karmistamise poolt. Uuringu kohaselt peab 64% inimestest oluliseks alkoholitarvitamist Eestis vähendada. Valdav enamus toetab müügireeglite rikkumise üle tehtava järelevalve suurendamist (88%), alkoholi reklaami täiendavat piiramist (76%) ja müügikohtade arvu vähendamist (64%). Samuti leiab enamik, et alkoholi ei tohiks müüa tanklates (62%) ega spordivõistlustel (73%).
2024. aastal laekus alkoholiaktsiisi 254 miljonit eurot, mis on 3,4% vähem kui eelmisel aastal. Aktsiisitulu vähenemise põhjuseks on alkoholi ettevarumine enne aktsiisitõusu.
Uuringut „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika“ koostab Eesti Konjunktuuriinstituut iga-aastaselt Sotsiaalministeeriumi tellimisel. Uuringu põhjal tehtav analüüs annab ülevaate Eesti elanike alkoholi tarvitamise trendidest, alkohoolsete jookide väliskaubandusest, jaemüügist, hindade muutumisest ning elanike hinnangutest alkoholipoliitikale.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
