Suvi on psühhiaatria erakorralise meditsiini osakondadele alati keeruline aeg. Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria juht Henel Paadik tõdeb, et alkoholi- ja segajoobega patsientide hulk suureneb igal aastal, kuid tänavu on neid veelgi enam kui tavaliselt.
„Näiteks minu viimases valves olid sajaprotsendiliselt kõik patsiendid joobeseisundiga seotud. See hakkab silma – ja mitte ainult mulle, vaid ka kolleegidele valve üleandmistel,“ kirjeldas Paadik olukorda.
Patsientide vanus ulatub teismelistest eakateni. „Kui me kolleegidega arutame, siis on selge, et midagi on muutunud – neid pöördumisi tuleb rohkem kui varem,“ nentis ta.
Psühhiaatriakliiniku juht dr Andres Lehtmets lisab, et kuigi suvine alkoholitarbimine on tavaline nähtus, ei ole nende osakondades olnud ühtki aega, mil alkoholiprobleeme ei esineks. „Erakorralise meditsiini eripära on, et abi ei ole kunagi piisavalt. Vahel on pöördumisi rohkem, siis jälle vähem – paindlikkus on hädavajalik,“ selgitab Lehtmets.
Lehtmetsa sõnul on teada fakt, et eestlased joovad keskmiselt palju. „Paraku tähendab see ka igapäevaseid terviseprobleeme, mis sellest tulenevad,“ lisab ta. Samas rõhutab ta, et iga joobeseisundis patsient vajab esmalt meditsiinilist hindamist, et välistada tõsisema tervisehäda olemasolu. See ei tähenda aga, et kõik peaksid jääma haiglasse kuni kaineks saamiseni – kuigi sellist ootust esineb sageli.
„Tihti tuuakse joobes inimesed EMO-sse või psühhiaatriakliiniku vastuvõttu, lootuses, et nad jäävad sinna seni, kuni kainevad ja saavad endaga taas kontakti. Kuid meil lihtsalt pole selleks ressurssi,“ nendib Lehtmets.
Ta rõhutab, et erakorraline psühhiaatriline abi on suunatud nendele, kellel on tõsised seisundid – psühhoos, deliirium, suitsidaalsed mõtted. Nende patsientide eest vastutatakse täielikult ja vajadusel võetakse nad ka haiglaravile.
Henel Paadik osutab aga süsteemsele probleemile: just psühhiaater peab hindama joobes inimese seisundit, kuigi see ei pruugi vajada eriarsti pädevust. „Praeguse arstide puuduse ja ülekoormuse juures on see ilmselge eriarsti raiskamine. Samal ajal räägime, et inimesed ei saa arsti juurde, aga kasutame ööpäevaringselt spetsialiste töös, milleks piisaks ka muu tervishoiutöötaja hinnangust.“
Paadik kommenteeris ka Ida-Tallinna keskhaigla arsti Toivo Tänavsuu hiljutist väljaütlemist, milles toodi esile, kuidas alkohoolikud üle koormavad EMO personali. Paadiku sõnul kujuneb sõltuvushäire välja pikkade aastate jooksul ja olukorrad ei ole kunagi must-valged.
„Meie töös võib patsient sattuda meie ette mis tahes etapis. Toivo Tänavsuu rääkis EMO arsti vaatenurgast – see peegeldab arsti abitust antud olukorras. Lähedased hindavad omalt poolt, psühhiaater teiselt. Aga fakt on, et sõltuvusravi on vabatahtlik. Ja paljud sõltlased lihtsalt ei soovi abi,“ ütleb Paadik.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
