Esmaspäeval Istanbulis toimunud rahuläbirääkimistel esitas Venemaa Ukrainale kaks eeltingimuste varianti, mille täitmisel oleks Moskva valmis nõustuma relvarahuga. Mõlemad variandid sisaldavad Ukraina jaoks äärmiselt kaugeleulatuvaid ja sisuliselt kapitulatsiooni nõudvaid tingimusi, millega Ukraina ei saa nõustuda. Nii kinnitas ka Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak, kelle sõnul ei ole Venemaa eesmärgiks rahu, vaid sõjategevuse jätkamine.
Esimene Venemaa esitatud variant nõuab relvarahu eeltingimusena, et Ukraina viiks täielikult välja oma väed neljast idapoolsest oblastist – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja –, mille Venemaa on ebaseaduslikult annekteerinud ning osaliselt okupeerinud.
Teise variandi alusel pakub Venemaa välja nn pakettlepingut, mis koosneb kümnest alapunktist. Nende hulka kuuluvad Ukraina relvajõudude ümberpaigutamise keeld (v.a Venemaa piiridest eemaldumiseks), mobilisatsiooni lõpetamine ja demobiliseerimine, kogu välisriikliku sõjalise abi vastuvõtu katkestamine (sh satelliit- ja luureteenused), kolmandate riikide sõjalise kohaloleku keelamine Ukrainas, Venemaa-vastaste tegevuste lõpetamine, relvarahu režiimi järelevalvekeskuse loomine, vastastikune amnestia poliitvangide osas ning tsiviilisikute vabastamine, sõjaseisukorra tühistamine ja valimiste korraldamine 100 päeva jooksul pärast sõjaseisukorra lõppu.
Kümnenda punktina nõutakse, et Ukraina aktsepteeriks kõiki Venemaa seatud tingimusi lõpliku rahulepingu sõlmimiseks, sealhulgas neutraalsust ja mitmeid strateegilisi järeleandmisi, mida Ukraina valitsus on korduvalt välistanud.
Lõpliku rahulepingu sisu toob muu hulgas kaasa Krimmi, Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite rahvusvahelise kuuluvuse tunnustamise Venemaa koosseisuna, Ukraina relvajõudude väljaviimise, neutraalsuse, tuuma- ja massihävitusrelvadest loobumise, relvajõudude suuruse ja varustuse piiramise, venekeelsete elanike õiguste garantii, venekeelsele ametliku staatuse andmise, natsismi ülistamise keelustamise ning kõigi sanktsioonide tühistamise.
Rahupaketi kolmandas osas kirjeldab Venemaa ajakava, kuidas võiks toimuda relvarahu kehtestamine ja lepingu rakendamine. See sisaldab töö alustamist rahulepingu teksti kallal, kahe- kuni kolmepäevast relvarahu hukkunute äratoomiseks, hukkunud sõdurite säilmete üleandmist, relvarahu memorandumi allkirjastamist ja konkreetsete tähtaegade määramist. Seejärel näeb plaan ette 30-päevast relvarahu, Ukraina vägede täielikku väljaviimist, valimiste korraldamist ja uute valitsusorganite moodustamist.
Kogu protsess kulmineeruks rahulepingu allkirjastamise, selle ÜRO Julgeolekunõukogus kinnitamise ning jõustumise ja rakendamisega.
Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak tõdes pärast läbirääkimiste lõppu, et Venemaa tegevus näitab selgelt huvi puudumist rahu saavutamise vastu. Tema sõnul on vaja uusi ja tugevamaid sanktsioone, et Moskvat tõepoolest rahule sundida.
Loe teisi postitusi SIIT
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
