Eelmise aasta lõpus alanud veiseliha hinna tõus on endiselt kõrge, ega leevenemist ei ole lähiajal oodata, kuna Euroopas leviv suu- ja sõrataud on vähendanud turul saadaval oleva veiseliha hulka.
Veiseliha hind hakkas tõusma eelmise aasta viimases kvartalis, kuid probleem ei ole ainult hind, vaid ka veiselihanappus.
Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson ütles ERR-ile, et veiseliha sisseostuhinnad on alates jaanuarist kerkinud keskmiselt 15 protsenti, kuid viimase kuu jooksul ei ole tarbijale veiseliha hinna osas suuri muutusi toimunud.
“Veiseliha hinda mõjutab kindlasti veiselihatoodete saadavus, mida häirib Euroopas suurenenud nõudlus ja haigused, mis omakorda mõjutavad pakkumist,” lisas Jürisson.
Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist märkis, et eelmisel aastal toimus toiduainete hindade stabiliseerumine, mis on kandunud ka sellele aastale, kuid erandiks on veiseliha, mille maailmaturuhind on aastaga oluliselt tõusnud.
“Kahjuks on praegu võimatu prognoosida, millal veiseliha hind leevenema hakkab,” tõdes Rist, selgitades, et suurim tegur, mis hinda mõjutab, on Kesk-Euroopas leviv suu- ja sõrataud, mille tõttu on loomad farmides hukatud ja turul saadaval oleva veiseliha hulk on vähenenud.
Edasine hinnaliikumine sõltub Risti sõnul sellest, kui kiiresti suudetakse suu- ja sõrataudile piiri panna.
“Hetkel kardetakse pigem, et see levib veelgi, kuna tänaseks on suu- ja sõrataud juba tuvastatud Saksamaa, Slovakkia, Ungari ja Austria farmides,” tõdes ta.
Veiseliha nõudlus Euroopas ületab Risti sõnul praegu pakkumist. Suurte tarbijaturgude, nagu Poola, puhul ollakse valmis maksma veiseliha eest ka kõrgemat hinda, mis on toonud kaasa defitsiidi teistes väiksema tarbijaskonnaga riikides.
Kolmandaks põhjuseks nimetas Rist veiste arvu vähenemist Eestis – see on langenud ajalooliselt madalale tasemele.
Coopi ostudirektor lisas, et juba mitmendat aastat on märgata Eesti inimeste tarbimisharjumuste muutumist – üha rohkem ostetakse soodsamaid tooteid ja kampaaniatooted, ning ollakse valmis käima mitmes poes korraga, et saada kokku soodsam nädalane ostukorv.
Nõo lihatööstuse juht Ragnar Loova rääkis märtsis ERR-ile, et lihatööstused ei saa tooraine hinnatõusuga samas tempos tootehindasid tõsta, kuna tarbijad on hinnatundlikud, mis tähendab, et see koormab eelkõige tootjaid.
Probleemina tõi Loova esile ka kaubanduspinna tiheduse Eestis – elanikkonna kohta on seda liiga palju, mis suurendab poekettide püsikulusid ja mõjutab kaupade hindade taset.
