Mõnikord peab inimene lagunema tuhandeks killuks, et mõista, et kõik, mis purunes, ei olnudki tegelikult tema. Mõned tükid kuulusid teiste ootustele, katkistele suhetele, läinud aegade valule. Ja kui see kõik lõpuks mureneb, siis ei jää mitte tühjus, vaid ruum – ruum millelegi uuele, päris enda omale.
Valu ei tule sind karistama. See tuleb õpetama. See näitab sulle, mida sa oled liiga kaua talunud, millest oled vaikinud, millele oled naeratanud läbi pisarate. Ja kuigi see tundub ebaõiglane, on selles sügav kutse ärkamiseks. Sest alles pimedas näeme, mis meis tõeliselt helendab.
Tee valust ei minda mööda, vaid läbi. Aga kui sa julged astuda kasvõi ühe sammu, tuleb elu sulle vastu – mõne uue inimese, ootamatu naeratuse või vaikse sisemise rahuga. Ja ühel hetkel, kui sa ei oska enam karta, avastad end seisvat valguses, mille lõid ise, killudest, mis jäid alles – ja neist, mis enam kunagi ei kuulu sulle tagasi.
🌿 Valu võib olla tee, aga õnn on sihtpunkt. Ja sa liigud õigel suunal.
🙏Olge hoitud!
🙏Sisu on tasuta, aga selle loomiseks kulub palju aega ja armastust. Kui tunned, et tahad mu tööd toetada, siis saad seda teha SIIN – see annab mulle jõudu edasi tegutseda
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
