
Juulis kasvas hinnatõus aasta kiireima tempoga – peamiseks tõukeks kallinenud toit
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad 2025. aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,4 protsenti. Suurima osa hinnatõusust põhjustas toit, mille hind kerkis koguni 9,1 protsenti. Sellest hoolimata ei toeta valitsus toiduainete madalama käibemaksumäära kehtestamist, viidates selle asemel järgmise aasta tulumaksuvaba miinimumi tõusule, mis jätab inimestele rohkem raha kätte.
Juulikuu aastane hinnatõus oli viimase kahe aasta kiireim ning peamise tõusuvedurina tõusid taas esile toidukaubad.
„Aasta lõikes veab hinnatõusu just toidu ja mittealkohoolsete jookide kaubagrupp, mis on suurima osakaaluga tarbijahinnaindeksi ostukorvis. Seetõttu mõjutab selle hinnatõus ka kõige enam – aastaga oli kasv 9,1 protsenti,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade statistika tiimi juht Lauri Veski.
Tema sõnul on eriti kallinenud liha ja lihatooted (8,6%) ning piim ja piimatooted, mille hinnatõus ulatus üle 9 protsendi. Hinnakasvu on osaliselt mõjutanud ka maksutõusud, sealhulgas käibemaksu, tubaka- ja bensiiniaktsiisi tõus.
„Näeme, et mõnes sektoris tõusid hinnad täpselt käibemaksu tõusu võrra, teistes aga isegi rohkem, kuigi mõnel pool on esinenud ka hinnasoodustusi,“ lisas Veski.
Prisma sortimendidirektor Kaimo Niitaru leiab, et statistikaametis kajastuv hinnatõus ei kajastu samaväärselt nende enda andmetes. „Ka meie ketis on toiduhinnad tõusnud, kuid viimaste kuude statistikaameti andmetega võrreldes on erinevus suur. Kui nemad näitavad tõusuks seitse kuni kaheksa protsenti, siis meie keskmine hinnakasv oli vaid kolm protsenti. Juuli andmeid veel kokku pole, kuid need jäävad kindlasti alla üheksa protsendi,“ märkis ta.
Valitsus ei pea mõistlikuks toiduainete käibemaksu alandamist hinnatõusu pidurdamiseks. Selle asemel rõhutatakse maksuküüru kaotamist ja tulumaksuvaba miinimumi tõusu.
„Kui võrrelda kahte varianti – kas jätta raha inimesele kätte või loota, et kaupmees langetab hindu ja annab soodustuse edasi –, siis mina eelistan lahendust, mis jätab inimesele rohkem raha kätte. Seepärast oleme valitsuses kokku leppinud astmelise tulumaksu kaotamises,“ ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond).
Ka välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ei toeta käibemaksuerisust. „Mõnede riikide kogemus näitab, et ajutine hinnalangus küll tekib, aga see tasandub kiiresti ning sisuliselt maksab tarbija ikkagi sama palju, samal ajal kui kaupmees saab rohkem tulu,“ kommenteeris Tsahkna.
“🙏 Minu lehe kogu sisu on tasuta, kuid selle loomine nõuab palju aega, hoolt ja südamesoojust. Kui tunned, et soovid minu tööd toetada, saad seda teha 👉 SIIN – Iga väike toetus aitab ja tea, sinu toetus annab mulle jõudu ja inspiratsiooni edasi tegutseda.” Aitäh!.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.