Riigikogu võttis täna, 4. juunil vastu jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse. Seaduseelnõu Riigikokku toonud välisminister Margus Tsahkna sõnul saadab lahkumine Ottawa konventsioonist selge sõnumi, et Eesti on valmis kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et kaitsta oma territooriumi ja vabadust.
„Tervitan Riigikogu otsust võtta vastu Ottawa konventsioonist taganemise seadus, sest konventsioonist lahkumine annab Eesti Kaitseväele suurema paindlikkuse ja vabaduse valida relvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel Eesti kaitsevõime tugevdamiseks kasutada. See laiendab märkimisväärselt võimalusi kaitsta Eesti julgeolekut. Loodan, et Vabariigi President kuulutab seaduse peagi välja,“ ütles Tsahkna.
Ottawa konventsioon jõustus 1999. aastal ja Eesti ühines sellega aastal 2004. Välisministri sõnul on julgeolekuolukord viimase 20 aasta jooksul halvenenud, seda esmajoones Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni tõttu ning seetõttu on Ottawa konventsioonist lahkumine Eesti jaoks ainuõige samm.
„Venemaa kujutab endast tõsist ja pikaajalist ohtu mitte üksnes Ukrainale, vaid kogu Euroopale. Ukraina-vastase agressiooni käigus on Venemaa, kes pole Ottawa konventsiooni liige, kasutanud jalaväemiine laialdaselt ja just Vene agressiooni õppetunde arvesse võttes on selge, et Eesti ei tohi seada endale relvastuse vallas ühepoolselt piiranguid, sest vastasel juhul asetame end ebasoodsamasse positsiooni,“ ütles Tsahkna.
Välisministri kinnitusel on Eesti jätkuvalt pühendunud rahvusvahelise humanitaarõiguse eesmärkide ja normide järgmisele ning kohustub piirama sõjategevuse mõjusid tsiviilisikutele ja kaitsma relvakonfliktide ohvreid, sealhulgas humanitaardemineerimise projektide toetamise kaudu.
Ottawa konventsioonist lahkumise protsessi on lisaks Eestile alustanud ka Läti, Leedu, Poola ja Soome. Lätis ja Leedus on parlament vastava seaduse juba vastu võtnud, Soome ja Poola parlamentides on arutelud ees lähemal ajal.
„Lahkumisotsusega saadavad NATO idatiiva riigid selge sõnumi, et on valmis ja võimelised kasutama agressori vastu kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta oma territooriumi ja vabadust. Need otsused ei ole kerged, kuid karmistunud julgeolekuolukorras tuleb kaaluda kõiki vahendeid, mis tugevdaksid meie heidutus- ja kaitsevõimet,“ sõnas Tsahkna.
Konventsioonist väljumine jõustub kuus kuud pärast vastava teate esitamist tingimusel, et riik ei osale selle aja möödumise hetkel relvakonfliktis.
Loe teisi uudiseid SIIT
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
