Kliinikumi radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonnas on alates maikuust sisse seatud uus positronemissioontomograafia (PET/KT) aparaat. Uus seade võimaldab diagnoosida keerulisi haigusi senisest veelgi täpsemalt.
Uuring on kasutusel kasvajate diagnoosimiseks, nende leviku hindamiseks ja ka ravitulemuste hindamiseks. Samuti aju ainevahetuslike häirete, näiteks Alzheimeri tõve, diagnoosimiseks ning keerulisemate põletikuliste haiguste täpsemaks diagnostikaks.
Nukleaarmeditsiini osakonna juhi dr Tiina Kärneri sõnul on uuel seadmel mitmeid eeliseid. „Esimesena rõhutaksin patsiendisõbralikkust, sest nüüd on võimalik teha uuringuid lühema salvestusajaga ning patsiendi ühes asendis lamamine uuringulaual lüheneb. Näiteks, kui enne kestis kogu keha uuring 30 minutit, siis nüüd saame selle teha 15 minutiga. Sama oluline on, et tundlikum aparatuur võimaldab kasutada uuringu läbiviimiseks madalama doosiga radioaktiivseid ained. See omakorda tähendab, et patsiendid saavad väiksema kiirguskoormuse, mis on eriti oluline laste, noorte ja korduvalt uuringul käivate patsientide puhul,“ selgitas dr Kärner. Ta lisas, et tänu digitaalsetele PET detektoritele ja erinevatele tehisaru rakendustele paraneb ka pildikvaliteet, mis omakorda võimaldab haigusi senisest veelgi täpsemalt ja paremini diagnoosida. „Tehniliselt on uuel seadmel ka suurem PET detektori laius, 32 cm, mis tähendab, et korraga salvestatakse 32 cm pikkuselt alalt tulev informatsioon. Suurem salvestusulatus võimaldab samuti oluliselt vähendada uuringu aega. Kui seni kestis väikelaste uuring näiteks 20 minutit, mis tähendab, et sama palju aega ka narkoosis olemiseks, siis nüüd lüheneb uuringuaeg poole võrra, misläbi omakorda ka aeg, mil patsient peab olema narkoosi viidud,“ kirjeldas osakonnajuht.
PET/KT on uurimismeetod, mille käigus süstitakse patsiendile väike kogus radioaktiivset märkainet, mille jaotumisest inimkehas kuvatakse radioloogi tööjaamas kolmemõõtmelised piltkujutised. Kõige sagedamini kasutatakse glükoositaolist märkainet, mis koguneb kudedesse ja haiguskolletesse ja annab info metabolismi kohta. Viiendik uuringutest Tartu Ülikooli Kliinikumis tehakse eesnäärmevähi patsientidele, kellele süstitakse hoopis vähirakkude pinnaretseptoritele kinnituvat ainet, mille abil leitakse üles eesnäärme vähi metastaasid. Sama uuringu käigus tehakse patsiendile ka kompuutertomograafia (KT) uuring, millest saadav anatoomiline kujutis liidetakse PET kujutisega. Kogu uuring kestab kuni 3 tundi: pärast radioaktiivse aine süstimist tuleb oodata 1–2 tundi, et aine jaotuks organismis. Uuringu salvestus kestab uue masinaga sõltuvalt uuritavast haigusest 6–15 minutit.
Kuna Eestis radioaktiivsete ainete tootmiseks vajalikku tsüklotroni ei ole, transporditakse uuringuks vajalikud radioaktiivsed märkainet uuringupäeva hommikul Soomest lennukiga.
Kokku on Eestis kolm PET/KT seadet, neist kõige uuem Tartu Ülikooli Kliinikumis. Nukleaarmeditsiini osakond korraldas 23. mail seadme tutvustamiseks ka avamispäeva.
🔮 Kui see sõnum Sind puudutas, jaga seda ka oma sõpradega!
Aidates teistel leida valgust, tood valgust ka enda ellu. Vajuta "Jaga" ja lase headusel levida.
