Uus koalitsioonileping: Maksutõusud, julgeolekuminvesteeringud ja avaliku sektori kärped

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 reedel avaldatud uue koalitsioonilepinguga kaasnevad märkimisväärsed muudatused maksustamises ja riigikaitses. 2025. aasta juulist tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra ja 2026. aasta algusest tõuseb füüsilise isiku tulumaks samuti kahe protsendipunkti võrra. Lisaks on plaanis tõsta alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiise.

Koalitsioonilepingus nähakse ette ka julgeolekumaksu kehtestamine, mis hakkab 2026. aasta algusest kehtima kahe protsendi ulatuses ettevõtete kasumilt. Need “julgeolekumaksud” kehtivad kuni 2028. aasta lõpuni. Maksu edasine vajadus või muutmine sõltub pärast 2027. aasta riigikogu valimisi ametisse astuvast valitsusest.

Koalitsioon lubab tagada riigikaitsekulud vähemalt kolme protsendi tasemel SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud. Plaanis on investeerida pika laskeulatusega relvasüsteemidesse ja lahingumoona, et suurendada Eesti julgeolekut.

Hübriidohtude ja valeinfo leviku vastu võitlemiseks kavatseb koalitsioon tugevdada Eesti info-, meedia- ja digiruumi, suurendada digikaitsevõimet ja e-riigi küberkaitse suutlikkust.

Eelarve puudujääki plaanib uus valitsus vähendada 2025. aastal prognoositud 5,6 protsendilt kolmele protsendile, hoida seda 2026. aastal samal tasemel ja vähendada edaspidi. Samuti kärbitakse tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul 10 protsenti. Alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisid tõusevad veel viis protsenti aastas.

aastaks kavandatud tulumaksuerisuse kaotamine lükkub edasi ühe aasta võrra. Samuti on plaanis anda ülikoolidele võimalus küsida teatud juhtudel õppetasu eestikeelsetel õppekavadel ja suurendada õppimisvõimalusi rakenduskõrghariduses.

Koalitsioonipartnerid lubavad vähendada regulatiivset koormust, kehtestades reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks tuleb kehtetuks tunnistada üks olemasolevatest nõuetest.

Samuti on plaanis parandada riigi strateegilist juhtimist ja riigikantselei suutlikkust valitsuse töö toetamisel. Koalitsioon lubab kiirendada Rail Balticu ehitamist, jätkata raudtee elektrifitseerimist ja kiiruspiirangute tõstmist ning tihendada rongiliiklust uute rongide saabumise tõttu.

Koalitsioon rõhutab, et riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alates 2025. aasta riigieelarvest avaldatakse paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhine eelarve, et otsustada vajadus ja muudatused eelarve koostamises.

Peaministrikandidaat Kristen Michal (RE) märkis pressikonverentsil, et riik müüb erinevat vara ja erastab ettevõtteid, mida enam ei vajata. Michali sõnul ei kata julgeolekumaksud täielikult kaitsekulude kasvu, kuid need toovad 2025. aastal 116 miljonit eurot ja 2026. aastal 813 miljonit eurot tulu. Eesti investeerib järgmise kolme aasta jooksul riigikaitsesse täiendavalt kolm miljardit eurot. Avalikku sektorit ootab kokku kümneprotsendine kärbe, mille raames säästetakse 2025. aastal 123 miljonit, 2026. aastal 230 miljonit ja 2027. aastal 314 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets täpsustas, et kehtima jääb ka eelmine koalitsioonileping, mistõttu tuleb mõlemaid lepinguid vaadata paralleelselt.