Siseministeerium on saatnud Riigikogu õiguskomisjonile eelnõu, millega soovitakse seadustada politsei poolt juba kasutusel olevad automaatsed numbrituvastuskaamerad. Võrreldes varasemaga ei piiraks uus seadus kaamerate kasutust, vaid pigem kinnistaks senist praktikat seadusandlikul tasandil. Eelnõu arutelu toimub Riigikogus teisipäeva pärastlõunal.
Siseminister Igor Taro allkirjastas eelnõu esmaspäeva pärastlõunal. Ettepanek näeb ette politsei- ja piirivalveseaduse täiendamise uue paragrahviga, mis annaks politseile ametliku õiguse kasutada numbrituvastuskaameraid.
Eelnõu kohaselt võiks politsei kaameraid kasutada kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks, kõrgendatud või olulise ohu hindamiseks ja neutraliseerimiseks, korrarikkumiste lõpetamiseks ning tagaotsitavate isikute ja esemete leidmiseks.
Kaamerad salvestaksid fotosid sõidukitest, haagistest, registreerimisnumbrimärkidest ning vajadusel ka inimestest, kes viibivad sõidukis või selle läheduses. Samuti fikseeritakse salvestamise aeg ja koht.
Juurdepääs kogutud andmetele jääks senise korra sarnaseks – päringuid tuleb põhjendada ning kogu tegevus logitakse. Logisid säilitatakse kahe aasta jooksul. Andmete säilitamisaeg muutuks aga veidi: kui varem oli lubatud säilitada pilte kuni kaks kuud, siis uue eelnõu kohaselt lüheneks see 45 päevani. Praktikas ei ole ka varem andmeid kahe kuu jooksul alles hoitud, kuna suur andmemaht – ligikaudu 20 miljonit pilti kuus – teeb selle tehniliselt ja rahaliselt keeruliseks.
Kui politsei peaks soovima andmeid mõnes konkreetses menetluses pikemalt säilitada, siis võimaldab seadus seda jätkuvalt.
Eelnõu ei sätesta uusi korralduslikke nõudeid ega piiranguid. Näiteks ei tekita see politseile kohustust avalikustada kaamerate asukohti kaardil ega anna juhiseid selle kohta, kuidas peaks käituma juhtudel, kus inimesed või sõidukid lisatakse aktiivse jälgimise alla. Samuti ei käsitle eelnõu, kas politsei peaks andma inimestele hiljem teada, kui nende kohta on tehtud päringuid – seega jääks kehtima senine praktika, kus päringute tegemisest ei teavitata.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees, reformierakondlane Madis Timpson, ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et politsei senine kaamerate kasutamine on toonud kaasa märkimisväärse privaatsusriive. Tema sõnul on vaja leida lahendus, mis suurendaks nii privaatsust kui turvalisust.
„Isiklikult ei ole ma kaamerate vastu, kuid tahan, et nende kasutamine oleks selgelt reguleeritud. On oluline teada, kui palju pilte tehakse, kuidas neid salvestatakse ja kui kaua neid säilitatakse. Miljonid pildid kuus on suur hulk – aga mis neist hiljem saab? See jääb hetkel ebaselgeks,“ märkis Timpson.
Loe teisi postitusi SIIT
